Ando Kiviberg: Ukraina ründamise taga on inimsusevastane ideoloogia

Ando Kiviberg (Eesti 200). Foto: Elmo Riig

27. MÄRTSIL möödus 20 aastat Tallinnas Lilleküla staadionil asetleidnud ajaloolisest jalgpallimatšist Eesti ja Venemaa koondise vahel. Mäletatavasti võitis selle põhimõttelise mängu Eesti tulemusega 2:1. Kuid mitte selle lahingu skoorist ei tahtnud ma rääkida.

Tol päeval juhtus Lillekülla staadioni tribüünidel midagi tähelepanuväärset ja märgilist. Midagi erakordselt nahaalset ja provokatiivset, mis jäi paljudele eestlastele silma ja mällu. Vene fännisektoris rulliti mängu ajal lahti tohutu suur venekeelne loosung "Xозяева вернулись!" ("Peremehed on tagasi jõudnud!") ja et sõnumi sisu oleks siinsele auditooriumile arusaadav, võeti välja ka Eesti NSV lipud.

Me tahtsime seda pidada osa Vene fännide huligaansuseks (kus neid jalgpallihuligaane siis ei leiduks?), kuid meie sisejulgeolekuorganid tegid peagi kindlaks, et see provokatsioon oli Venemaa võimuladvikuga kooskõlastatud ja mõeldud esimese ähvardava sõnumina Eesti inimestele: me tuleme peagi ja lööme teil siin korra majja!

Kas keegi pani tähele, et keegi meie venekeelsetest kaasmaalastest, keegi meie venekeelsetest poliitikutest oleks sellise käitumise hukka mõistnud?

See 2002. aasta 27. märtsi vahejuhtum oli esimene nii avalik ja nii hästi meelde jääv.

IGA AASTA 9. mail olid Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri juures kogunenud vene keelt kõnelevad inimesed – esialgu pigem väga eakad. Meenutanud, mälestanud, laulnud omakeskis mõningasi rindelaule, võtnud ehk klaasikese langenute mälestuseks. See oli olnud igati mõistetav ning eestlased olid sellesse suhtunud kui täiesti loomulikku nähtusse. Siis aga käivitati Venemaal Suure Võidu hüsteerilis-religioosne propaganda ning Tõnismäele hakkas igal aastal üha rohkem ilmuma nooremapoolset rahvast – Nõukogude Liidu ja isegi tsaariaegsete marurahvuslike lippude ja ähvardavate loosungitega. Langenute mälestamise üritusest sai aegamööda revanšistlikest meeleoludest kantud ja peremeeste naasmisega ähvardav usuhulluslik talitus.

Ma ei mäleta, et ükski meie venekeelne ühiskonnategelane oleks kordagi nende arengute üle muret avaldanud või neid hukka mõistnud.