Aastapäevapeole minejad teevad viimaseid ettevalmistusi

Terje ja Ruslan Trochynsky harjutavad lumises vanalinnas tantsusamme. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ligi 800 kutsutud külalise seas seavad homme õhtul sammud Tartu Vanemuise teatri- ja kontserdimajja presidendi aastapäevavastuvõtule viljandlased Terje ja Ruslan Trochynsky.

Trochynskyd lubasid vastuvõtul jääda igas mõttes oma kodulinnale truuks ning selle kinnituseks on ka viljandlase Lee Reinula käe all valminud pidulikud kostüümid, millelt vaatavad vastu ansambli Svjata Vatra sümboolikast tuntud hundid.

Terje ja Ruslan Trochynsky on presidendi aastapäevavastuvõtul teist korda. Mullu oli Ruslan varakult valmis mõelnud laused, mida ta võimaluse avanedes presidendile ütleks. Kui aga õige hetk kätte jõudis, olid need nagu peoga pühitud. Tänavu proovib ta siiski oma sõnumi presidendile edastada.

Maad tuleb armastada

«Mulle on suur au Eestis elada ja muusikat luua,» kinnitab menuka folkansambli Svjata Vatra ninamees Ruslan Trochynsky, kes on rahvuselt ukrainlane. «Ma elan ja töötan siin, Viljandimaa on minu kodu. Mulle sai Eestis osaks väga hea vastuvõtt ning see kestab seniajani. Eestis on ka teisest rahvusest inimestel hea, kui nad vähegi tahavad ja suudavad midagi ette võtta.»

Ta lubab kindla sõnaga teha kõik endast oleneva, et anda Eestist teada ka oma  arvukatel välisesinemistel.

«Oma maad tuleb lihtsalt armastada,» ütleb eesti keele kenasti selgeks saanud Ruslan südamest. Mis puutub riigikeelde, siis ei ole tal midagi selle vastu, et Ukrainas on riigikeeleks ainult ukraina keel ning Eestis eesti keel.

«Eestlased peavad hoidma oma kättevõidetud vabadust,» koputab ta kõigile südamele. «Väga tähtis on olla vaba inimene oma vabas riigis. Maailm on multikultuurne, seda küll, kuid igal riigil on omad traditsioonid. Eestlased, hoidke kokku! Teid on nii vähe, aga te olete tugevad ning ma austan seda.»

Uuendusmeelne maa

Paari päeva eest suhtles Ruslan Trochynsky Skype’i kaudu oma kunagiste bändikaaslastega Haydamakyst. 2003. aastal mängis temagi samas ansamblis ja sattus sellega ka esimest korda Viljandisse.

«Nad arutasid muusikaasju ning vanad sõbrad kinnitasid, et Ruslanil on kohutavalt vedanud, sest ta elab maailma ühes innovatiivsemas riigis,» räägib Terje Trochynsky.

«Ma soovin Eesti riigile omalt poolt aastapäevaks armastust oma inimeste vastu ning inimestele armastust oma riigi vastu.»

Erinevalt kahe aasta tagusest vastuvõtust, mis peeti samuti Vanemuises, korraldatakse kätlemistseremoonia seekord teatrimaja fuajees. Aastapäevakontserdi lavastab Ain Mäeots, muusikajuht on Vaiko Eplik ning kunstnik Eesti Draamateatri peakunstnik Riina Degtjarenko. Vastuvõtu teadustaja on Vanemuise näitleja Andres Mähar. Korraldajad on lubanud, et tänavuse kontserdi kavas on sees heas mõttes  provokatiivset laadi asju ja ollakse ka sotsiaalkriitilisemad.

ARVAMUS

ELVIRA GROSBERG,
giid ja õpetaja

Kui sain kutse aastapäevavastuvõtule, ei leidnud esmalt sõnu. Küsisin endalt: miks just mina? Pika aja jooksul on muidugi midagi ära tehtud, aga südame pani ikkagi värisema. Ei oskagi suuri sõnu teha, aga väga hea tunne on küll.
Eelmisel aastal korraldasin ise koos õpilastega maavanema vastuvõttu ja siis olin ma nii-öelda tööl. Kui me vallas oleme iseseisvuspäeva tähistanud, olen kooriga aktustel esinemas käinud. Mis veel tähtsam — mul on samal päeval vanema tütre Heli sünnipäev.
Kui ma seni olen aidanud ise pidu korraldada, siis tänavu pole mul muud muret kui kohale minna.