Teadlaste hinnangul on haiguslaine hari möödas. Viljandimaale lisandus 80 nakatunut

Kuu keskpaigast langustrendis olnud nakatumiskõver näitas eilsete andmete põhjal Viljandimaal taas tõusu Foto: Terviseamet

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5195 koroonaproovi ja positiivseks osutus neist 2005. Viljandimaale tuli 80 positiivset vastust.

Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 101 vaktsineeritud inimest ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta keskmiselt 113 vaktsineerimata inimest päevas.

22. märtsi hommikul oli haiglas 477 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 203 vajas haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 126 ehk 62 protsenti olid vaktsineerimata ja 77 ehk 38 protsenti lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,1 vaktsineeritud inimest ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta keskmiselt 3,5 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 62 uut haigusjuhtu, millest 28 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 20,9 sümptomaatilist COVID-19 patsienti päevas.

Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 73-aastane mees ja 75-aastane naine. Mõlemad olid vaktsineerimata.

Ööpäeva jooksul manustati 509 vaktsiinidoosi, esimese doosi sai 57 inimest. Täna hommikuks oli lisa- või tõhustusdoosi saanud 440 902 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,3 protsenti.

Tartu ülikooli juhitava seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemustest selgus, et koroonaviiruse levimus Eesti täisealise elanikkonna hulgas on jaanuariga võrreldes kolmekordistunud. Nakkus on laialdaselt levinud kõigis vanuserühmades, kuid teadlaste sõnul on haiguslaine tipp möödas. Koroonaviirusevastased antikehad on tekkinud ligi 90 protsendil täisealistest. Seejuures on antikehade levimus nii vanuseti kui ka sooti ühtlane. Küll aga võib märgata, et kui vaktsineeritutest olid antikehad peaaegu kõigil, siis läbipõdenutest 77 protsendil.

Uuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul võib neist tulemustest järeldada, et aja jooksul kipub koroona läbipõdemisest saadud immuunsus vähenema. "Selleks et immuunvastus püsiks stabiilsem ja tugevam, on vaktsineerimine vajalik ka pärast haiguse läbipõdemist," nentis ta. Neist, kes pole vaktsineeritud ega ka enda teada koroonat põdenud, oli uuringu andmeil antikehadega ligi 40 protsenti.

Uuringu käigus hinnati ka nakkuse levimust erineva vaktsineeritusega rühmades. Selgus, et tõhustusdoosi saanute seas oli nakatumine viiendiku võrra väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritute seas ning kaks korda väiksem kui nende seas, kes olid vaktsineerimata ja polnud haigust varem põdenud. Nii on nendest täisealistest, kes polnud varem haigust põdenud ja olid ikka veel vaktsineerimata, nakatunud praegu hinnanguliselt 21 protsenti ehk keskmiselt iga viies.

Nii suuri nakatumisnäitajaid pole Kalda sõnul seireuuringu vältel veel leitud. Siiski on õnneks senised, 2021. aasta märtsi-aprilli haiglaravirekordid jäänud ületamata. "Siin on oma osa nii omikrontüve põhjustatud haigusjuhtumite mõnevõrra leebematel nähtudel kui ka sellel, et pärast kaht koroona-aastat on viirusevastaste antikehade levimus ühiskonnas suurem ja vaktsineeritus parem kui varasemate nakkuslainete ajal."