Rudo Puks, kes viljandimaalastele on tuttav Tuhalaane Kopra talu peremehena, on seitse aastat elanud Ukrainas ja otsustanud, et jääb sinna sõjast hoolimata, sest kohalikud vajavad abi. Seekordne blogi sai kirja pandud pühapäevaõhtuse telefonikõne põhjal.
Tellijale
RUDO PUKSI PÄEVIK KIIEVI KANDIST ⟩ "Meil oli täna väga eksootiline leivaküpsetus: kahurid paukusid ja meie küpsetasime leiba"
Tere-tere. Huvitavaid asju on siin vahepeal palju juhtunud, aga kõigest ei saa rääkida, et mitte Ukraina sõjaväe tegevust reeta, eks kunagi hiljem saan asju valgustada. Meie piirkonnal on õnneks läinud, et venelased ei ole siiani meid vallutanud, mõni kilomeeter enne meie küla jäi rinne pidama. Meie rajoonikeskus Makariv, mille okupant vallutas, võeti vahepeal ukrainlaste poolt tagasi, aga venelased üritavad seda uuesti vallutada ja selle ümber käivad praegu suuremad lahingud.