Täna pärastlõunal algas ametlikult kevad

20. märtsil olid paljud Holstre-Polli suusaradade äärsed pajud tihedasti pajuurbasid ehk pajutibusid täis. Foto: Elmo Riig

Täna on kevadine pööripäev ning ametlikult algas kevad kell 17.33.

Kevadine pööripäev on päev, mil päev ja öö on sama pikad – 12 tundi. Päike asub seniidis ekvaatori kohal ning tõuseb täpselt idast ja loojub täpselt läände.

Põhjapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel muidugi vastupidi. Põhjapoolkeral tähistab pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus kevade algust ning edaspidi hakkab päev olema pikem kui öö. Lõunapoolkeral on aga sügise algus ja öö muutub pikemaks kui päev. Mõnikord nimetatakse 20. või 21. märtsi lõunapoolkeral ka sügiseseks pööripäevaks.

Põhjapoolkeral on läheb päev pikemaks kuni suvise pööripäevani ehk suvise päikeseseisakuni, mis on 20. või 21. juunil. Põhjapoolkeral on siis aasta pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on taas vastupidi: pikim öö ja lühim päev.

Kevadist pööripäeva on Eesti rahvakalendris kutsutud ka päevakäänakuks ja käändlepäivaks ning erinevalt suvisest ja talvisest pööripäevast pole sellele meie rahvatraditsioonis kuigi suurt tähtsust omistatud. Looduse ärkamise ning kevadiste märkide lugemine seostub meil rohkem küünla- ja madisepäevaga, kevadiste tööde algus on aga seotud jüripäeva ja paastumaarjapäevaga.

Enamasti ennustati ilma ning selle aluseks võeti põhimõte, et pööripäevane ilm annab tooni järgmise pööripäevani. Nii on näiteks 1889. aastal Suure-Jaani kandis üles täheldatud jägmine pärimus: "Kui kevade pööripäev tuul lõunast on ja selle päeva siis ennast ei muuda, siis saama sooja suvet."

Pajudel arenevad urvad külgmiselt. Foto: Elmo Riig

Tänapäeval seostub kevadine pööripäev tavaliselt suveajale üleminemisega, sest kellakeeramine ja kevadine pööripäev on lähestikku. Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg ning Euroopas keeratakse kella märtsi viimasel pühapäeval. Tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval. Hoolimata arvukatest selleteemalistest aruteludest ning põhimõttelisest otsusest kellakeeramine Euroopas lõpetada, ei ole selle plaaniga veel lõpule jõutud.

Eelmistel aastal algas kevad 20. märtsil kell 11.37 ja järgmisel aastal see 20. märtsil kell 23.25.