MUU-UURIJA ⟩ Kuidas opereerida sportlase songa?

Väike sälk, 40 minutit peent näputööd ja võibki alakõhu tagasi kinni traageldada. Foto: Ene Veiksaar

On üks üsna tavaline teisipäeva hommik. Kes haukab hommikukohvi kõrvale vorstivõileiba, kes rullib koosolekuruumis ekraani lahti, et kolleege järjekordse esitlusega tüütama hakata. Kui hetkeks sõda ja pandeemia unustada, tundub, et kõik liigub täitsa kenasti kevade poole. Aga enamikul pole aimugi, et just sel hetkel asutakse kusagil Viljandi külje all inimest lahti lõikama.

Kohtun Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Ene Veiksaarega haigla nõukaaegse hõnguga fuajees. Toetan tagumiku kunstnahast kattega pikale pingile ja hingan kirurgilise maski taga raskelt iseenda hingeõhku. Minust paremale jääb posti külge kinnitatud desopudel ning vasemale kepile nõjatudes end vaevu püsti hoidev hall taat. Annan endale aru, et olen terve kui purikas ja keegi mind skalpelliga torkima ei hakka, aga valgete kitlite kohalolu paneb hinge värisema. Tunnen peanahaga, kuidas süda trummeldab, ning kui mulle vererõhumõõtja külge panna, lendaks see tõenäoliselt pilbasteks.