Parem hilja kui mitte kunagi. Ühe õppija märkmed

Pärimusmuusika tudengid Kadri Allikmäe ja Koidu Ahk. Foto: Marko Saarm

Kevadine pärastlõunane päike paistab Viljandi kultuuriakadeemia muusikamaja Aleksander Sünteri nimelise klassi rõduaknast sisse ja soojendab mu varbaid. Ma ei tahaks praegu olla mitte kuskil mujal kui siin – torupilli mängimas.

Nalja ja pisaratega pooleks võiks öelda, et elu algabki neljakümneselt. Vähemalt minu kogemus ütleb nii. Kaugel tõest pole ka tõik, et ilmselt just torupilli pärast ma siin Viljandis elan ja töötangi.