REOVEEUURING ⟩ Võrreldes teiste linnadega tarvitatakse Viljandis tunduvalt vähem narkootikume
16. märts 2022, 15:17
Justiitsministeeriumi tellimusel reoveeuuringu teinud Eesti kohtuekspertiisi instituut tuvastas narkootiliste ainete sisaldust viie Eesti linna reovees. Selgus, et Viljandis ja Võrus on seis võrreldes ülejäänud uuringus osalenud linnadega tunduvalt parem.
Uuringu tulemusena selgus, et mitut ainet tarvitati kõige vähem just Viljandis ja Võrus. Näiteks kokaiini tarvitati enim Tallinnas, kus seda leiti 457 milligrammi tuhande elaniku kohta, järgnesid Kohtla-Järve 357 ja Pärnu 211 milligrammiga.
"Kõige positiivsemalt jäid silma Võru ja Viljandi. Võrus tarbiti kokaiini 14 korda vähem kui Tallinnas," märkis Mari-Liis Sööt.
Metadooni leiti enim Kohtla-Järve reoveest: 184 milligrammi tuhande elaniku kohta kohta. See ületas Tallinnast ja Pärnust leitud kogust mitu korda. Viljandi ja Võru reoveest ei leitud üldse metadooni.
"Ida-Virumaal on amfetamiini tarbimine võrreldes muu Eestiga kõrgem. Tarbitud amfetamiini kogus oli Kohtla-Järve reovees 2764 milligrammi, mis ületas Tallinna näitajat enam kui kuus korda," rääkis Sööt. "Kõige vähem oli amfetamiini tarbitud Viljandis, kus sama näitaja oli 154 milligrammi. Samas ei saa ühe korra põhjal teha paikapanevaid järeldusi ning vaatame, mis on toimunud aprilliks-maiks."
Viljandi politseijaoskonna juhi Margus Sassi sõnul on uuringu tulemused üsna ootuspärased. "Väga kanged narkootikumid, eriti süstitavad narkootikumid ei ole kindlasti valdavalt eestikeelse Viljandi elanikele ei esimene ega ka teine valik, mille järele kätt sirutada," ütles Sass. Viljandis annavad tooni suu kaudu manustatavad või sisse hingatavad narkootikumid nagu näiteks noorte peodroog MDMA ja amfetamiin.
Uuringust on Sassi hinnangul kindlasti kasu, sest kui tulemus erineks tunduvalt sellest, millest politsei oma igapäevatöös juhindub, annaks see alust põhjalikult järele mõelda ja töö ümber korraldada. "See viitaks, et ma olen oma tööd valesti teinud," nentis Sass.
Ka politseile teadaoleva info kinnitamine on kasulik, sest sellisel viisil kogutud andmeid saab usaldada. Suusõnaliste küsitluste ja uuringute tulemusi ei saa Sassi hinnangul tihti kuigi tõsiselt võtta. "Kui Mõisakülas tehakse küsitlus, mis on noorte seas kõige populaarsem narkootikum, ning vastuseks saadakse, et kokaiin, siis ma julgen selles küll sügavalt kahelda," lausus Sass. "Me räägime siiski ainest, mille üks doos maksab 120–150 eurot."
Edaspidi võetakse uuringus luubi alla ka kanepi sisaldus reovees ning Sassi ennustuse kohaselt on see märksa populaarsem kui kanged narkootikumid, eriti noorte seas. "Pakun, et seda tarvitatakse rohkem kui amfetamiini, ning jään ootama, mida uus uuring ütleb."
Reovett analüüsitakse selleks, et saada andmeid uimastite tarvitamise kohta Eesti eri piirkondades. "Uuringu tulemused aitavad koos politsei ning maksu- ja tolliameti konfiskeerimisinfo ning toksikoloogiliste analüüsidega luua tervikpildi," ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.
Politsei- ja piirivalveameti ida prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Dmitri Kabanovi sõnul on uuringust kasu kõikidele asutustele, kes tegelevad narkootikumide kasutamise ennetuse ja süütegudega.
"Kui vaadata uuringut, siis meile oli ootamatu amfetamiini kogus Kohtla-Järve tulemustes, kuid seda põhjust võib ainult oletada. Ümberarvutatuna oleks seda ainet narkoturul kokku olnud 41 grammi, mis tekitaks narkojoobe ligemale 160 inimesele, ja see ei tähenda, et kindlasti on seal piirkonnas nii palju tarvitajaid. Nii mõnegi aine korral tarbib pikemaajaline sõltlane ööpäevas rohkem kui ühe doosi, amfetamiini puhul võivad nad tarvitada kuni neli doosi ööpäevas," rääkis Kabanov. Tema sõnul võis ka juhtuda, et keegi on amfetamiinist soovinud kiirelt vabaneda ja visanud aine kraanikaussi või tualetipotti. "Näiteks kui politseinikud saavad väljakutse öörahu rikkumisele ja need, keda minnakse korrale kutsuma, vabanevad ainest enne, kui avavad politseile ukse."
Uuringu tulemusi saab praktiliselt rakendada nii, et narkoennetus ja -nõustamine tehakse kättesaadavaks seal, kus selle järele vajadus on, aga kus seni ei ole ennetusega intensiivselt tegeldud.
Uuringus määrati amfetamiini, metamfetamiini, MDMA-d, kokaiini ja metadooni sisaldust reovees. Edaspidi kavatsetakse kahel korral aastas määrata ka kanepi sisaldust.
Esimesed proovid reoveest võeti selle aasta jaanuaris ja edaspidi hakatakse neid tegema regulaarselt neli korda aastas. Proove võeti Tallinnast, Kohtla-Järvelt, Pärnust, Viljandist ja Võrust.