/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2022/03/15/14427957t1hf386.jpg)
Soomaal jäätunud vetevälju on paar nädalat nautinud tõukekelguga liuglejad, sest vabariigi aastapäeva järel oma tipuni kerkinud suurveest sai jagu külm.
Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna andmeil saavutas Halliste jõgi maksimumi 25. veebruaril, küündides 297 sentimeetrini üle Riisa vaatlusposti nullpunkti. Eile, 15. märtsi keskpäeval oli see näit kõigest 92 sentimeetrit.
Soomaa matkajuht Algis Martsoo ütles, et suurvesi püsis oma seekordse tipu lähedal mitu päeva, enne kui märgatavalt langema hakkas.
«Kanuuga me sõitma aga ei jõudnud, sest ei tekkinud piisavalt vaba vett ja siis läks taas külmaks ning veteväli jäätus üleni ära,» lausus ta. «Nüüdseks olemegi juba üle kahe nädala käinud tõukekelkudega sõitmas. Kui praegune ilm jätkub, saab kelgutada ehk märtsi lõpuni, sest jää on veel paks.»
Martsoo sõnul pole ta siiski loobunud ka kanuusõidu plaanidest, aga on iseküsimus, kui kõrgele võib vesi uuesti tõusta.
«Päeval on küll soe ja paistab päike, kuid paljuski peegeldab see jäält ja lumelt tagasi ning sulamise asemel jää hoopiski aurustub ja seda silmanähtavalt. Öösel valitsevad miinuskraadid ning veetase hoopiski langeb,» kõneles ta. «Kui Ukrainas algas sõda, siis meil siin Soomaal jääpidu – kaks nii erineva loomuga asja sattusid kokku. Loodan, et siia tulles saab vähemasti oma mõtted kõigest halvast eemale. Jääväli on väga suur ja pakub kelgutamiseks erilisi võimalusi.»
/nginx/o/2022/03/15/14427959t1he797.jpg)
Kuidas käitub Halliste jõgi nüüd kevadel ja kui kõrgele võib vesi uuesti tõusta, sõltub Martsoo sõnul ikka ilmast.
«Veebruari lõpus olnud taset on väga raske üle lüüa, iseasi, kui ka öösel soojaks läheb ning hakkab vihma sadama. Naudime praegu tõukekelkudega sõitmist, aga loodan, et saame sel kevadel ka kanuuga liikuma,» lisas ta.
Halliste jõe käärus asuva Sonni talu omanik, Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et uus suurvesi tuleb kindlasti, sest metsad on lund täis ning see on tihe. Samuti on oma osa anda jääl ja üksjagu vett peitub pinnases.
«Sõltub taas ilmast, kui kõrgele vesi uuesti kerkib. Võimalik, et sama kõrgele, nagu oli veebruari lõpus,» rääkis ta. «Seda juhul, kui soe saabub järsult ehk õhutemperatuur jääb plussi kogu ööpäevaks ning lisaks hakkab sadama vihma. Kui aga jätkub praegune olukord, et päeval küll sulatab, aga öösel külmetab, siis pole tõus nii suur ega järsk.»
Korts nentis, et tema kodu oli kümmekond päeva veteväljast piiratud ning vahepeal oli vesi nii sügav, et autoga enam majale ligi ei pääsenud.
«Tuli kasutada kalamehekummikuid, aga jäämineku ajal on niimoodi sumbata ohtlik, sest kahe jäätüki vahele jäädes võib viga saada. Allavett liikuvad jääkamakad on vahel mitmetonnised,» lausus ta. «Tuppa pole vesi kunagi jõudnud, aga põrandalaudade all on küll käinud. Tookord said vaibad igaks juhuks kokku keeratud ja kõrgemale tõstetud.»
Korts lisas, et soomaalastele pole suurvesi midagi erilist. Tuleb vaid oma elu selle järgi seada, sest muud võimalust pole.