Iga kord, kui satume kriisi, tabab meid kõigepealt šokk. Kui kriis ei puuduta meie eraelu, vaid ühiskonda laiemalt – nagu koroonapandeemia ja Ukraina sõda –, istume päevade kaupa ninapidi ekraanide ees ja püüame toimuva kohta infot ahmida. Seejärel asume tegutsema. Kas isiklikud makaroni-, soola- ja tuletikuvarud on üle vaadatud? On. Nüüd tekib tahtmine aidata teisi. Nii voolas ka meisse hiljuti õnnehormoone üleriigilises heategevuskampaanias kaasa lüües.
Tellijale