Mis siis õieti juhtus? Algus oli ju ilus — mees oli hooliv ja armastav. Kuni tuli esimene jalahoop näkku. Nüüd istub Riina, noajälg kaelal, koduta ja tööta, Viljandi naiste varjupaiga diivanil ja üritab oma lugu sõnadesse panna.
Tal on raske seda teha. Ta vaikib esiti pikalt ja püüab ennast koguda, kuid sõnu suust ei saa. Ta varjab näo kätega.