Eakas viljandlanna tegi Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikule kogemata annetuse, kui eksis telefoninumbrit valides. Sama lugu juhtus Viljandis ka kolm aastat tagasi, ainult tahtmatu annetaja oli teine.
Näpuvääratus pani taas eksikombel annetama
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
22. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetuse poole pöördus Viljandis elav mees, kelle 88-aastane ema Helga Vanakamar avastas oma jaanuarikuu lauatelefoni arvelt 10-eurose annetuse Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikule. Auväärses eas proua oma teada niisugust annetust teinud ei olnud ja see tuli talle suure üllatusena. Annetus sai teoks, helistades lühinumbrile 1317.
2009. aasta augustis kirjutas «Sakala», kuidas toona 87-aastane Aino Miländer oli nimetatud annetustelefonile eksikombel helistanud lausa kaks korda: sama aasta talvel ja juulis. Ühe kõnega annetatud summa oli krooniajal mõnevõrra suurem: 200 krooni ehk 12.78 eurot.
Annetada saab väga lihtsasti
Peale elukoha ja kõrge ea seovad kaht kogemata annetuse teinud viljandlannat telefonifirma Elion ning asjaolu, et nende nägemine pole vanaduse tõttu enam kõige teravam. See teeb klahve vajutades eksimise lihtsamaks. Kuid erinevalt Aino Miländerist ei meenu Helga Vanakamarale, et valesti valimise järel oleks teda telefonis tehtud annetuse eest vene ja eesti keeles tänatud. «Sellist asja kindlasti ei olnud,» oli ta veendunud.
Vanakamar rääkis, et 25. jaanuaril, mil annetus tehti, ei olnud ta kõnede väljatrüki põhjal ei enne ega pärast numbrile 1317 helistamist valinud numbrit algusega 4347. Just sellist kombinatsiooni valida soovides oli annetajaks saanud Aino Miländer, kes vajutas kaks korda 4. klahvi asemel 1. klahvi.
Et Helga Vanakamaral oli 25. jaanuaril teatud põhjusel vaja omaaegsed kolleegid läbi helistada ja kõnesid oli seega tavapäratult palju, ei välistanud ta sugugi võimalust, et ajas midagi segamini ning valis eksikombel annetustelefoni numbri. Tõenäoliselt just nii juhtuski. Küll aga paneb teda pisut nördima see, kui lihtsasti eksinu oma rahast ilma võib jääda.
«Lapsed ja vanemad inimesed võivad täiesti kogemata mõnele annetusliinile helistada,» lausus Vanakamar. Lääne-Tallinna keskhaigla registratuuri lühinumber on 1314 ja keskkonnainspektsiooni oma 1313. Nendelegi telefonidele helistajatel piisab ühe klahviga eksimisest, et 10 eurot soovimatult teele panna.
Apse on võimalik vältida ja parandada
Elioni meediasuhete juht Ingrid Piirsalu kinnitas, et nii nagu ka 2009. aastal, saab seda laadi apsude vältimiseks seada väljuvatele kõnedele piiranguid. Kõnealuse teenuse tellimine läheb Elioni klientidele maksma 6.07 eurot. Täpsem info on üleval sidefirma kodulehel.
Piirsalu väitel on see teenus üsna populaarne. «Palju kasutatakse seda kodudes, kus on väikesed lapsed, kellele meeldib telefoniga mängida.»
Meediasuhete juhi sõnul tellivad teenust ka vanemad inimesed, sest see on odav ja mugav.
Kui kogemata annetanu reageerib kohe ja annab oma eksimusest telefonifirmale kiiresti teada, saab annetuse tühistada. Kui aga summa on juba Elioni arveldussüsteemis üle kantud, tuleb Ingrid Piirsalu selgitust mööda inimesel ühendust võtta annetuse saanud organisatsiooniga. Kui sealt on raha tagastamiseks nõusolek saadud, edastatakse Elionile või kliendile e-kiri, mille järgi tehakse tagasimakse.
Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku raamatupidaja Sergei Volkov kinnitas «Sakalale», et kui keegi tahab loovutatud raha tagasi saada, siis sealt kätt ette ei panda. Näiteks möödunud aastal soovis tagastust üks inimene.
«Selle juhtumi puhul oli inimesel mobiiltelefon ära varastatud ning tehtud sellelt annetustelefonile palju kõnesid,» rääkis raamatupidaja. Tema mäletamist mööda jäi kõnede arv kümne ja kahekümne vahele.
Praeguses ametis ühe aasta töötanud Volkovil polnud andmeid, millal Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku annetustelefon tööle pandi. Seega ei osanud ta öelda ka seda, miks valiti toona kombinatsiooniga 900 algava seitsmekohalise numbri asemel neljakohaline, mis sarnaneb mõne teise lühinumbriga.
Telefoninumbreid jagab tehnilise järelevalve amet. Kehtiva korra järgi on teenusenumbri omanikul võimalik annetustelefonile valida seeria 900 asemel mis tahes 1-ga algav kolme-, nelja- või viiekohaline number, mis ei ole kasutuses.
Tehnilise järelevalve ameti sideteenuste osakonna juhataja asetäitja Erika Adams vastas 2009. aasta suvel «Sakala» küsimusele, miks ei võiks tasulised telefoninumbrid kuuluda selgelt eristuvate numbrite hulka, et numbriliigi valib teenuse osutaja.