Viljandi lapsed lõbutsesid eile vastlapäeva tähistades nii traditsiooniliselt kelgumäel kui liikumismänge mängides kooli või lasteaia hoovis.
Tuisk liulaskjaid ei seganud
«Ei, meid see tuisk küll ei sega,» lausus Midrimaa lasteaia Kullerkupu rühma õpetaja abi Sirje Tamm, kui Kullerkupu lapsed eile ennelõunal Irve tänava kelgumäest alla vuhisesid.
Lapsed tunnevad kombeid
Kuigi tuul keerutas lund, nii et mäest alla kihutavaid lapsi ja neid püüdvaid täiskasvanuid polnud vahepeal ülevalt nähagi, oli ilm pehme ja mõnus. Siniste, roheliste ja punaste kelkudega tegutsevatel põnnidel ei paistnud sugugi külm olevat.
Üks punapõskne viieaastane istus hange maha ja teatas, et temal on hoopis palav. «Puhkan, enne kui jälle lähen,» ütles ta juurde astunud täiskasvanule.
Piiga jutustas, et oli enne kõige kaugemale kelgutanud. «Nii kaugele pole keegi lasknud!» teatas ta uhkelt, osutades sõrmega pikaks veninud kelgujäljele. «Hea kelk sõidabki kaugele,» lausus ta, sikutades oma punast sõiduriista nöörist lähemale.
Mesimummu lasteaia direktor Lea Matson sõnas, et lapsed teavad, mida vastlapäev tähendab. «See töö on õpetajatel enne ära tehtud. On ju elementaarne, et lasteaias tutvustatakse rahvatraditsioone,» selgitas ta.
Mesimummu pere kelgumäele ei läinud, aga vastlatralli tegid nad siiski. Lapsed olid kelgud kaasa võtnud ning lasid liugu lasteaia hoovil olevatelt küngastelt, millest madalam oli pisemate kasvandike tarbeks ise ehitatud.
Hoogu lükkasid põnnid ikka kambaga ja alla jõudes vaadati, kes jõudis kõige kaugemale.
Punases kombinesoonis piiga teadis rääkida, et kõige pikema liu saab piduritega kelguga — see olevat igatahes parem kui tavaline Salvo kelk.
Kukkel ja supp
Vastlapäeva tähistati ka kelgumäest kaugel.
Krõlli lasteaia tähtpäevatrall leidis aset õhtupoolikul koos vanematega.
«Meil on maja ümber kuus punkti, kus tuleb lahendada vastlapäevateemalisi ülesandeid,» rääkis lasteaia direktori kohusetäitja Riina Heinpõld.
Küsimusele, miks traditsiooniline kelgutamine päevakavast välja jäi, vastas ta, et lasteaia meeskond soovis seekord tähistada seda päeva teistmoodi. «Tähis oli, et saaksime kaasata lapsevanemaid,» lisas Heinpõld ja rääkis, et see neil ka õnnestus. Tema sõnul oli üheks ülesandeks sigade aedikusse ajamine ehk rõngaste kepiga kokkulükkamine. Pärast vastlamänge tuli hernesupi söömine.
«Kukkel ja hernesupp on need, mis peavad olema!» ütles ka Viljandi maagümnaasiumi huvijuht Ain Mägi. Maagümnaasiumi algklasside lapsed liugu laskma ei läinud. «Meil pole siin lähedal head mäge,» põhjendas Mägi.
Selle asemel tegutseti päev otsa staadionil. Kavas olid teatevõitlus, suusatamine ja jooksumängud.