Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Anton Pärna sõnul on järgmine aasta meie kultuuripärandi seisukohalt märkimisväärne: möödub kümme aastat sellest, kui Eesti, Leedu ja Läti laulupidude traditsioon ning Kihnu kultuuriruum võeti UNESCO suulise ja vaimse maailmapärandi meistriteoste nimekirja.
Tulekul on kultuuripärandi aasta
/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
22. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2013. aastal täitub kümme aastat ka UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist. Seda väljendavad meie kultuuriruumide, Vana Võrumaa, Mulgimaa, Setumaa, Kihnu, Virumaa, Peipsiveere ja saarte kultuuriprogramm,» lisas Pärn.
Konventsiooni järgi on vaimseteks kultuuriväärtusteks arvatud põliselanikkonna tavad, rituaalid, traditsioonide suulised väljendusvormid, esituskunstid, käsitööoskused ja loodusega seotud tavad, mis on kestnud vähemalt kaks inimpõlve.
Pärna sõnul hakatakse koostama kultuuripärandi aasta programmi.
Kultuuripärandi aastal tähistab 20. aastapäeva muinsuskaitseamet ning sama palju aastaid saab täis ka rahvusraamatukogu hoonel.