Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päike piilub aknast tuppa ja aednik igatseb näppe niiskesse mulda pista. Veebruar ja märts on need kuud, kui tuleks teha otsus, kas kasvatada endale tomati- ja paprikataimed ise või need hiljem osta. Need, kes otsustavad ise külvata ja vaadata taimede sirgumist, peavad endale muretsema külvitarbed: mulla, külvikastid ja mis kõige tähtsam — seemned.
Esimesed külvi vajavad köögiviljad on kindlasti tomatid ja paprikad. Mõlemal on pikk kasvuperiood, seega on parim külviaeg veebruaris või märtsis.
Paprikad jaotatakse maitse tugevuse järgi magusateks aedpaprikateks ja tulisemaitselisteks vürts- ehk tšillipipardeks. Levinud on rohelised, kollased, punased, oranžid, valkjad ja mustjas-sinipunased paprikad. Paprika on köögiviljadest suurima C-vitamiini sisaldusega. Selle söömine mõjub ergutavalt, peletab väsimust ning aitab hoiduda rasvumisest.
Kauplused pakuvad igale maitsele ka tomatisorte: punase- ja kollaseviljalisi, pisemate viljadega marineerimiseks ning lihatomateid salatisse; sorte kilemajja, avamaale ning amplisse või aknalauale.
Küpses tomatis on peaaegu sama palju C-vitamiini kui sidrunis ning organismile hästi omastatavat rauda rohkem kui kalas ja kanalihas. Tomatis on ka palju B-rühma vitamiine, E- ja K-vitamiini ning mikroelementidest veel vaske, joodi, fluori ja tsinki. Tomatile punase värvuse andev lükopeen aitab ennetada teatud vähke ning südame- ja veresoonkonnahaigusi. Et tomatis on ohtralt vett, annab see vähe kaloreid: sajas grammis tomatis on vaid paarkümmend kilokalorit.