Meie toataimed igatsevad kevadtalvel uut mulda

Viljandi Jardini lillepoe müüja Ivi Ilvese sõnul on just nüüd õige aeg vaadata üle toalilled, mis vajavad ümberistutamist või mida tahetakse paljundada. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Kevad on varsti käes. Aias toimetada on küll veel vara, aga esimese kondiproovina tasuks end aiatööde lainele häälestada toalilli ümber istutades,» ärgitab Viljandi Jardini lillepoe müüja Ivi Ilves.

Spetsialist kinnitab, et praegu tasub üle vaadata need potitaimed, mis vajavad ümberistutamist või mida tahetakse paljundada. Mõnel juhul piisab sellest, kui vahetada välja osa mulda.

Toataimede istutusnõksud

Kõige sobivam ümberistutamise aeg on enamikul taimedel veebruari lõpust aprillini, kui nad hakkavad pärast talvist puhkeperioodi taas kasvama. Kas peate need, mis kasvavad teie kodus, kevadel uude potti panema, sõltub nende kasvust, suurusest ja vanusest.

Ümber istutada tuleb kindlasti need, mis on olnud ühes nõus kolm-neli aastat, ja need, mille juured on potist välja kasvanud. Ivi Ilvese sõnutsi tasub seda teha ka noorte kiirekasvuliste taimedega. Samuti on uut potti vaja neil, kelle kasv on muutunud aeglaseks, ja siis, kui muld kuivab kiiresti läbi või juurestik on kerkinud nii üles, et kastmisveele ei ole ruumi. Kui mullapall on juurtest tihedalt läbi kasvanud, on pott samuti ilmselgelt liiga kitsas.

Kui juuri on vähe, siis taim ümberistutamist ei vaja ja selle võib ettevaatlikult endisesse nõusse tagasi asetada.

Spetsialist ütleb, et umbes kaks nädalat enne uude nõusse panekut tuleks taimi väetada ja spetsiaalsete Substrali lapikestega tolmust puhastada või leige veega dušitada.

«Mida tugevam on taim, seda paremini ta «korterivahetusest» taastub,» selgitab asjatundja. Enne istutamist peavad olema valmis pandud muld, õige suurusega potid ja drenaažikihiks sobiv materjal: kruus, kivikesed, kergkruus või savipotikillud.

Savipotte tuleb leotada

«Kui valite istutuseks juba varem kasutuses olnud poti, peate seda kindlasti enne kuuma veega pesema ja desinfitseerima. Savianumat tuleb mõne tunni vees leotada, vastasel korral imab poorne materjal kogu taimele mõeldud kastmisvee,» kõneleb Ivi Ilves.

Iseenesest on savipotid tema jutu järgi väga head, sest nendes püsib soodne mikrokliima. Plastnõude eeliseks peab ta seda, et need ei lähe nii kergesti katki ja neid on lihtsam puhastada. Tuleb silmas pidada, et plastnõus kasvavat taime on vaja märksa vähem kasta. Pealegi ei sobi kerge plastpott suurtele taimedele: need võivad koos sellega ümber kukkuda.

Asjatundja ütleb, et uue istutusanuma läbimõõt võiks olla kaks-kolm sentimeetrit varasemast suurem. Pirakatel taimedel, näiteks palmidel võiks järgmine pott olla koguni viis sentimeetrit avaram.

Liiga suurde potti istutamine võib taimele hukatuslikuks saada, sest ta ei suuda juurtega kogu mulda oma kontrolli alla võtta ning kasutamata jääv osa rikneb.

Ivi Ilves peab tähtsaks ka taimele sobiva mulla valimist. «Mina soovitan kasutada spetsiaalselt valmistatud segusid, mida pakuvad aianduspoed. Need on kuumtöödeldud ning seega haigusetekitajate- ja kahjuritevabad,» ütleb ta. «Mullasegusid müüakse kaktustele, orhideedele, happelist ja aluselist keskkonda vajavatele taimedele, õitsvatele ja lehtdekoratiivsetele ning paljudele teistele,» räägib spetsialist. Kahtluse korral soovitab ta kaupluste asjatundjatelt nõu küsida.  

Umbes tund enne ümberistutamist soovitab Ivi Ilves taime leotada, siis on teda lihtsam vanast potist kätte saada ja juuri lahti harutada. «Eemaldage vana muld, katkised ja kõdunenud juured ning harutage mullapall lahti,» õpetab ta. «Seejärel on lihtne terava noa abil jagades paljundada liiga suuri puhmaid.»

Taime istutades võib Ilvese jutu järgi abivahendina kasutada lapikut puust istutuspulka. Kui mullapall on välja löödud, juurte küljest osa vana mulda ära raputatud ning haiged ja surnud juured ära võetud, võib väga lopsakat juurestikku ka mõnevõrra kärpida.

«Lihakate juurte puhul peab olema ettevaatlik ja puuderdama lõikepinda puusöepulbriga,» manitseb spetsialist. «Mugul- ja sibultaimedel, nagu alpikannil ja ratsuritähel, tuleb eemaldada kogu vana muld ning puhastada mugul või sibul kuivanud juurtest.

Vaja on drenaaži

«Uue poti põhja tuleks panna ühe-kahe sentimeetri paksune drenaažikiht ja sellele omakorda pisut mulda. Taim asetatakse nõu keskele ning ümber puistatakse uut segu,» juhendab Ivi Ilves. «Järjest lisades vajutage see sõrmede või istutuspulgaga korralikult kinni. Pinna ja poti serva vahele jätke umbes kaks sentimeetrit ruumi kastmisveele.»

Istutades peab jälgima, et juurekael jääks vaid paari millimeetri jagu mulla alla, vastasel korral võib tekkida hapnikupuudus. Pärast istutamist tuleb taime põhjalikult kasta, ent seejärel kaks-kolm nädalat veega piiri pidada, kuni juurekapillaaristik on uuesti välja arenenud ja võimaldab tal hakkama saada ka liigse veega.

Kaks-kolm nädalat ei tohi uude potti pandud taime väetada. Sel ajal on soovitav kaitsta teda ka otsese päikese eest. «Kui kasutate ilusaid ümbris­anumaid, vaadake, et need ei oleks liiga tihedalt ümber, ja kallake pärast iga kastmist liigne vesi ära,» õpetab Ivi Ilves.

Asjatundja jutu järgi vajavad orhideed veidi teistmoodi kohtlemist. Nendegi puhul soovitab ta kasutada spetsiaalseid kasvusegusid ja käsib eemaldada vanad mädanenud juured, ent manitseb ühtlasi enne istutamist jälgima, et kasvusegu oleks märg, sest erinevalt teistest toalilledest ei kasteta orhideesid umbes nädal aega.

Lõikekohti desinfitseeritakse kaneeli või söepuruga. Kui teised toalilled vajutatakse istutades tugevalt kinni, siis orhideede puhul lisatakse substraati vähehaaval ja koputatakse potti vastu lauda, et kasvusegu läheks juurte vahele. Kinni vajutada neid ei tohi, segu peab jääma potti õhuliselt. Asjatundja lisab, et ümberistutatud orhideesid tohib väetada alles ühe kuu pärast.