KÕNE ⟩ Viljandi linnapea Madis Timpson: on aeg õppida elama raske ja segase ajaga

Viljandi linnapea Madis Timpson Foto: Elmo Riig

AUSTATUD daamid ja härrad! Lugupeetud laureaadid ja külalised ning head viljandlased kodudes!

Tervitan kõiki sel kaunil pidupäeval: teid, keda saime kutsuda siia, pärimusmuusika aita linna tunnustust vastu võtma, ja ka teid kõiki teisel pool ekraane. Eesti Vabariik on saanud 104-aastaseks. Palju õnne meile kõigile!

AASTA tagasi avaldasin lootust, et oleme tänaseks pöördunud tagasi harjumuspärase elukorralduse juurde ja saame juba kõigiga silmast silma kohtuda. Nii pole see paraku läinud ja koroonaviirus on ikka meie igapäevaelu osa. Endiselt oleme pidanud arvestama koroonaviiruse levikuga ning seetõttu kohtume ka tänasel pidupäeval suure osaga teist, head linlased, tehnika abil ja vahendusel.

Ebakindlust ja segadust on ühiskonnas endiselt väga palju. Palju on olnud ka võitlust inimeste ja arvamuste vahel. Sõber ei tunne mõnikord enam sõpra.

Üheks selliseks pingeid tekitanud kitsaskohaks on kindlasti tänaseks väljakujunenud olukord, kus justkui ühel pool rindejoont on riik ja teisel pool kohalik omavalitsus. Riik optimeerib oma asutuste töökohti väljaspool pealinna. Ühelt poolt võib otsust mõista. Ei ole midagi halba selles, et töötajate arvu optimeerimise tulemusena saavad allesjäänud inimesed oma töö eest väärilist tasu.

Ja halb ei ole ka see, et digitaalsel ajastul julgustatakse inimesi rohkem elektroonilisi vahendeid kasutama. Küll aga ei tohiks selle kõige juures kannatada meie inimesed, kes neid teenuseid tarbivad ja kes pole digimaailmas ehk nii võimekad. Ma soovitan siinkohal teha ühe katse ja proovida broneerida aeg passi või ID-kaardi taotlemiseks kohalikus teenindussaalis. Tulemus ei pruugi olla see, mis te lootsite.

SAMAL AJAL, kui riik väiksematest linnadest töökohti koondab, näeme ka tendentsi, et kohalikule omavalitsusele soovitakse panna üha uusi ülesandeid. Ka selles pole iseenesest midagi negatiivset, sest meie Viljandis saame hakkama. Küsimus on aga: millised on järgmised funktsioonid, mis tahetakse kohalikele omavalitsustele ära anda? Ja minu küsimus läheb siit kaugemale: mitu inimest peab selle arvelt riigi sektoris oma kabinetist tööturule lahkuma, kui nende ülesanded ära antakse?

Mina isiklikult toetan riigi võimalikult vähest sekkumist iga üksikisiku ellu. Nagu Wilhelm von Humbolt on teoses "Riigi tegutsemise piirid" öelnud: "Riik loobugu kogu positiivsest hoolitsusest kodanike heaolu eest ja ärgu astugu sammugi kaugemale, kui on hädavajalik turvatunde loomiseks iseenda ja välisvaenlase vastu; kõige muude lõppeesmärkide juures piiraks ta nende vabadust!"

Viljandi ja ka teised omavalitsused saavad kindlasti lisanduvate ülesannetega hakkama, kui riik selleks tarviliku raha eraldab. Heaks näiteks on elektritoetuste saamise avaldustega tegelemine. Viljandi oli Eestis üks esimesi omavalitsusi, kui mitte esimene, kes neid vastu võtma ja menetlema hakkas. Viljandi inimesed said avaldusi esitada juba alates 3. jaanuarist.

Meie ju olemegi oma rahvale kõige lähemal ja me ei ütle: "Ärge peale kella viit enam helistage." Me oleme teie jaoks olemas, armsad linlased.

ME OLEME olemas hoolimata sellest, et kui liita kokku Viljandi linnale laekuv tulumaks, maamaks ja riigilt saadav tasandusfondi raha, on tulemuseks umbes 825 eurot ühe elaniku kohta. See on umbes 93 protsenti Eesti keskmisest. Tabelit juhib Viimsi vald, kus analoogsed arvud on 1396 eurot, mis on 57 protsenti enam kui Eesti keskmine. Lühidalt öeldes: meil on umbes 14 miljonit eurot vähem kui Viimsil, aga teenuseid peame pakkuma samaväärselt.

Ma arvan, et riik võiks rohkem usaldada kohalikke omavalitsusi. Omavalitsused on võimekad ja aeg oleks üle vaadata ka vastavad rahastusmudelid.

HEAD inimesed!

Sellistel keerulistel ja segastel aegadel tuleks pöörduda tagasi väärtuste poole, mis meid kõiki seovad ja ühendavad. Kas need väärtused on aga asjaolusid ja hetkeolukorda arvestades muutunud? Kui jah, siis millises suunas? Ehk ongi see kõik uus reaalsus ja ajaga kaasaskäimine.

Meil on olnud aega ühiskonnas ja elukorralduses toimuvate muudatustega kohanemiseks, selle kõrval ei tohi aga unustada tegutsemist. Me ei saa jääda ainult ootama ja lootma, mil olukord muutub, vaid peaksime leidma kitsaskohtades hoopiski võimalusi.

Aeg on teha taaskäivitus: jätta maha vastuseis ja keerata puhas leht oma loos. On aeg õppida elama raske ja segase ajaga, kasutama seda enda ja teiste kasuks ära ning mõtlema: mida positiivset ma tänu olukorrale teha saaksin?

Läinud aastasse on jäänud selliste võimaluste leidmise kohta häid näiteid. Vabaduse platsil on toimunud hulk sündmusi inimeste rõõmuks: jalgpalli ühisvaatamine, mis tõi turvaliselt kokku palju huvilisi, lumelinna ehitamine, mis tegi rõõmu nii suurtele kui väikestele, ning platsi detsembris jõuluplatsiks muutmine, mis lõi mõnusa ootuse ja sooja jõulutunde. Ka uuel aastal võiksime ühiselt keskpõrandale kokku tulla, teha koostööd, et astuda kohanemise faasist sammu võrra edasi ja elada elu väärtuslikult. Me ei tohi jääda paigale, vaid peame vaatama tulevikku.

LUULETAJA Juhan Liiv on öelnud: "Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta." Selles mõttes on tõetera sees. Me võime vaadata tagasi läinud aastasse, ka möödunud sajandile ja sellele, kuidas meie riik 104 aastat tagasi sündis. Küll aga ei saa me luua tulevikku, kui me ainult tahavaatepeeglisse vaatame. Nagu ütles 2014. aastal toonane president Toomas Hendrik Ilves oma vabariigi aastapäeva kõnes: "Mis toonud on meid siia, see enam edasi ei vii." Sestap olgem avatud uutele ideedele ja proovigem sel aastal uusi asju!

Kutsungi teid üles võtma ette puhas leht, mõtlema, mida te saate ise ära teha, mida uut ja väärtuslikku luua, ning kõiki neid asju katsetama. Viljandi on ideaalne paik sellisteks katsetusteks ja valmis vastu võtma kõike uut ja huvitavat. Vaja on ainult usku ja teotahet. Teised inimesed väljastpoolt Viljandit usuvad meie linna ja selle võimekusse. Mõnikord tundub, et rohkemgi kui me ise.

Meisse usuvad filmitegijad. Möödunud suvel täitsid kauni Viljandi järve kalda Eduard Bornhöhe menukast jutustusest "Kuulsuse narrid" vändatava filmi võtted. Samuti võeti Viljandis kunagises pesumajas üles sügisel teleekraanile jõudnud eksperimentaalsari "Restoran 0".

Meisse usuvad ka ettevõtjad. Mõned aastad tagasi valmis vanalinna uues kuues Park Hotell, mis rõõmustab linlasi ning pakub mõnusat majutust meie külalistele. Samamoodi usub Viljandisse tänavune aastapreemia laureaat Viktor Siilats, kes asus suurepärase meeskonnaga renoveerima tükikest oma perekonna looga seotud hoonet. Nii on Viljandis hubane spaahotell Schloss Fellin, mis ei ole jäänud silma mitte ainult viljandlastele, vaid on toonud sajad külalised meie linna kaugemaltki. Ja nagu Viktor Siilats ise hiljuti ütles, siis sellega pole ta Viljandis veel kaugeltki lõpetanud.

Nagu ütles endine Briti suursaadik Theresa Bubbear paar aastat tagasi meie linna külastades: "Viljandi on nagu peidetud aare." Viljandil on väärtus, mida osatakse näha ja mille võimalusi hinnata. Nüüd peame aga ka ise endasse uskuma. Peame uskuma Viljandisse ja iga inimene peab uskuma oma võimetesse. Vaid nii suudame veelgi suuremaid ja ägedamaid tegusid korda saata.

TÄNAPÄEVAL käib võitlus talentide pärast ja ka Viljandi vajab talente. Isegi kui nad viibivad siin ajutiselt, jätavad nad endast jälje pikemaks. Meie seas on juba nii avastatud kui kindlasti veel avastamata talente. Aardeid, mida uuendusmeelne Viljandi otsib ja vajab. Mul on hea meel, et Viljandi võimalusi on märganud ja kasutanud ka tänavused ettevõtluse edendaja preemia saajad Tactical Solutions ja Solarstone.

Tactical Solutions, mis toodab innovaatilisi toidupakke, näitas, et paari aastaga on võimalik luua rahvusvaheline ärimudel ja seda edukalt juhtida siinsamas väikelinnas Viljandis. Solarstone aga on tõestanud, et Viljandis on võimalik pidada ka kõrgtehnoloogilist tootmisettevõtet ja toota tipptasemel päikeseenergialahendusi. Aitäh teile selle eest!

Viljandi võib olla ka lihtsalt hüppelauaks maailma. Siin saab ideid genereerida ja katsetada ning miks mitte edasi suuremasse maailma minna. Viljandi on ideedest millegi suurema ülesehitamiseks ideaalne väikelinn – siin on kõik võimalik, kui vaid ise tegus olla. Viljandi toetab meeleldi just selliseid andekaid ja tegusaid inimesi. Anname neile hoogu ja ruumi lennata.

MEIE LINN on meie kõigi nägu ning ma tänan teid kõiki selle panuse eest. Kuigi viimased aastad on olnud sotsiaalse suhtlemise pinnal keerulised, ei tohi kaotada lootust. Virisemisega me kaugele ei purjeta ja rahvuslikku rikkust ei kasvata.

Leidkem takistustes ja kitsaskohtades võimalused. Märgakem ligimest ning pangem tähele oma kaasteelisi. Küsigem, kuidas neil läheb, ja toetagem neid hea sõnaga. Hea sõna ei maksa midagi.

Vaatame üksteisele päriselt otsa, kuulame ära ja kirjutame sellele puhtale lehele ühe uue ilusa loo.

Hoidkem ennast, oma lähedasi ja Viljandit. Head vabariigi aastapäeva!

Elagu Eesti! Elagu Viljandi!