Ei priiust saa taevaväega

17 ajalooklubi viiest riigist taaselustasid 2017. aastal Viljandi mõisa pargis lahingu, mis peeti 1919. aastal Kärstnas. See lahing peatas omal ajal vaenlase, Vene 49. kütirügemendi liikumise Viljandi poole. Foto: Elmo Riig

Vabadussõjas jättis oma maa ja vabaduse eest võideldes elu peaaegu 6500 Eesti kodanikku. Neist ligi 800 olid seotud ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga. Aga kes nood õieti olid? Kuidas elasid? Kuidas surid? Kus leidsid nad viimse puhkepaiga?

Viljandi muuseumi direktor, sõjaajaloolane Jaak Pihlak on võtnud südameasjaks selle välja selgitada ja nad raamatusse panna. See pole muidugi ülesanne, mida võiks liigitada kergete kilda. Juhtus see kõik ju enam kui 100 aasta eest ning olukorra teeb iseäranis keeruliseks, et enamik langenutest ei olnud jõudnud luua peret ega saada lapsi – enne oli tulnud kätte aeg minna sõtta.

Kuigi kõige esimese loo langenud sangarist pani Pihlak kirja juba aastal 1988 ehk ligi 35 aastat tagasi, on jäänud teha veel palju. «Ega neid andmeid suudagi kiiremini korjata, see pole lihtsalt võimalik,» ütleb ta.