70 000 inimest loetakse üle teist korda

Rahvaloendajad tutvuvad töövahenditega. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

E-rahvaloendusel osalenud 815 467 inimesest ligi 70 000 peavad ikkagi ootama rahvaloendajat koju, sest nende ankeet jäi lõpuni täitmata või polnud korrektne.

Eile algaski rahvaloenduse teine etapp, mil küsitlejad käivad ukselt uksele. Loendus lõpeb 31. märtsil.

Rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze ütles: «Kui inimesed jätsid mingil põhjusel ankeedi täitmise poolikuks — kas tehniliste viperuste või unustamise tõttu või sellepärast, et ei leidnud andmeid üles — või läks e-loendus neil üldse meelest ära, tuleb loendaja neile koju.»

E-loendusel osalenult küsib ta ainult puudu olevaid andmeid. «Kui isiku kohta on ankeedid täidetud, siis neid andmeid rohkem ei küsita, aga kui eluruumi ankeet on täitmata, tuleb see loendaja saabudes täita.»

Ehkki statistikaametil on e-loendusel osalenute meiliaadressid, ei hakata neid koju saabuvast küsitlejast eraldi teavitama.

«Kui on võimalik, annab loendaja oma saabumisest teada,» sõnas Beltadze. Tema jutu järgi peaksid inimesed ka ise teadma, et neil jäi täitmine pooleli või mõni ankeet täitmata.

Loendajad külastavad hinnanguliselt enam kui 430 000 eluruumi.

Andmetöötlejad hakkasid kohe e-loenduse algul kontrollima ankeetide korrektsust. Vajaduse korral täpsustati isikukoodi või aadressi või parandati nime õigekirja.

Loendusankeetide peamised vead olid valesti kirjutatud või puuduv isikukood ning nimes, eriti slaavi perekonnanimede õigekirjas ettetulevad eksimused. Vahel ei klappinud sünniaeg.

«Palju oli probleeme ka aadressidega, sest nende ülesmärkimine vajab veel harjutamist,» sõnas Beltadze. Näiteks puudus mõnikord majanumbri tagant täht või tuli mõni hoone leida ja kaardile märkida.

Kui ankeedid on korras, saadetakse need kodeerimisele. Järgmine etapp on topeltkirjete eemaldamine: iga isik, leibkond ja eluruum läheb arvesse vaid üks kord.

«See on kõige keerulisem töö, mille järel hakatakse kontrollima andmete kvaliteeti ning jälgitakse, et need oleksid võrreldavad. Siis valmistatakse ette reeglid, mille järgi hakatakse andmeid avaldama,» lisas Beltadze.

Rahvaloendaja tööaeg kestab kella 9—21, kuid kokkuleppel inimesega tuleb ta ka varem või hiljem.

Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp ütles, et kui inimest pole parasjagu kodus, jätab rahvaloendaja postkasti oma kontaktandmetega teatise.

«Palume temaga kindlasti ühendust võtta, et saaks kohtumise sobivaks ajaks kokku leppida,» rääkis ta. «Rahvaloendaja peab hoolitsema, et kõik tema tööpiirkonna inimesed ja eluruumid saaksid loendatud. Ta peab leidma ka need elupaigad, mis pole registrite järgi eluruumid, kuid milles inimesed elavad.»

Rahvaloendaja tunneb ära pildiga statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi.

E-LOENDUS
E-rahvaloendusel osales esialgsete andmete järgi 62 protsenti Eesti arvestuslikust elanikkonnast.
• E-loenduse lõplik osa selgub mais pärast rahvaloenduse tulemuste avaldamist, kui on teada Eesti tegelik rahvaarv.
Allikas: statistikaamet