Repliik ⟩ Meditsiini eriteadlane

Margus Haav
, reporter
Copy

Mõnede sõnade ja lausete tähendus on ajas muutunud. Lydia Koidula luuletuse põhjal loodud palas «Sind surmani» on read «Mu õitsev Eesti rada, mu lehkav isamaa!». Kas isamaa siis haises Koidula ajal? Ei. Sõna «lehk» sai oma praeguse, halvalõhnalise tähenduse alles möödunud sajandi alguses.

Entusiastlik soovitus «Mõtle oma peaga!» kõlab praegu kuidagi kurjakuulutavalt. Seda lauset kuuldes meenub Harri Lehiste poole sajandi vanune humoresk, mille peategelane oli igati õitsev mees Eduard, kes ei jõudnud ühel päeval enam korralikult viina võtta. Eduard mõtles asja üle oma peaga ja leidis pärast põgusat tutvumist meditsiinikirjandusega, et küllap on tal süda haige. Ta hakkas endale välja kirjutama hepariini ja kordiamiini. Väga korralikud retseptid olid, mitte raasugi kehvemad kui päristohtrite omad, paraku ei tahetud neid tunnistada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles