Otsetoetused tulevad põllumehele aasta lõpul

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet ei anna üheksat otsetoetust põllumeestele mitmes osas nagu varem, vaid maksab kogu summa detsembris. Foto: Elmo Riig / montaaž

Tänavu ootab põllumajandustootjaid otsetoetuste saamisel ees oluline muudatus. Varem maksis põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet neid välja juunis ja aasta lõpul, ent nüüd saab tootja detsembris korraga kätte kogu summa.

«Muudatus puudutab üheksat otsetoetust,» lausus põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik. Need on Euroopa Liidu rahastatavad ühtne pindalatoetus ja piimasektori eritoetus ning Eesti riigieelarvest makstavad ammlehma kasvatamise toetus, ute kasvatamise toetus, veise täiendav otsetoetus, ute täiendav otsetoetus, piima täiendav otsetoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus ja heinaseemne täiendav otsetoetus.

Kõigil, kes taotlevad ka riigieelarvest makstavaid täiendavaid otsetoetusi ja kelle otsetoetuste aastane kogusumma on rohkem kui 5000 eurot, vähendatakse üle 5000 jäävat summat kümme protsenti. Vähendamine tehakse riigieelarvest makstavate täiendavate otsetoetuste summast.

«Kõik üheksa toetusraha arvutatakse kokku aasta lõpul. Kui see on üle 5000 euro, vähendatakse sellest ülejäänud osa,» lausus Sarv-Kaasik.

Kui täiendavate otsetoetuste osa kogusummast on suurem kui 300 000 eurot, vähendatakse nimetatud määra ületavat täiendavate otsetoetuste osa veel neli protsenti.

90 protsendi tase

«5000-eurose toetuse saajaid on Viljandimaal rohkesti,» ütles Viljandimaa talupidajate liidu tegevjuht Peeter Lääne. Kui see kärbe puudutab tema jutu järgi paljusid, siis üle 300 000-eurost toetust saavat meie maakonnas vähesed.

Kogu Eesti peale on neid, kelle toetussumma küünib üle 300 000, PRIA andmetel nelikümmend kuni viiskümmend.

See, kuidas otsetoetusi vähendatakse, on ette nähtud Euroopa Nõukogu määruses ja kehtib ka teiste liikmesriikide kohta. Määruse järgi rakenduvad otsetoetuste vähendused uutel liikmetel hetkest, mil põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste määr igal pool ühtlustub.

«Tihti arvavad inimesed, et see tähendab võrdset summat. Ei tähenda!» märkis Maris Sarv-Kaasik. Igale riigile on kinnitatud erinev otsetoetuste maksimumsumma. Eesti puhul fikseeriti see Euroopa Liiduga liitumise lepingus.

Eestis on seni ühtse pindalatoetuse määr tõusnud igal aastal kümme protsenti ja liikunud meie maksimumsummale ligemale. Seevastu vanades liikmesriikides on otsetoetuste summa aasta-aastalt vähenenud. Nüüd on liikmesriikide toetusmäär alla ja üles liikudes jõudnud alusdokumendis kinnitatud maksemääradest 90 protsendini.

«Summade ja toetuste võrdsusest sel puhul rääkida ei saa,» tõdes Sarv-Kaasik.

«Kevadel ei saa midagi välja maksta, sest PRIA ei tea, kui palju peab kellegi toetust vähendama. Selleks tuleb enne kõigi taotlejate otsetoetuste summad välja arvutada,» lausus Maris Sarv-Kaasik.

Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse toetusõiguslikud ühikud selguvad novembriks, kui kontroll on lõpetatud.

Alles siis, kui toetuste summa on teada, saab PRIA-le selgeks, kellel ja kui suures ulatuses otsetoetusi enne detsembrikuist väljamakset vähendada tuleb. Nõnda välditakse asjatut segadust ja olukorda, et hulk talunikke peab osa varem saadust aasta lõpul tagastama.

Et vähendamistest tulenev summa on teadmata, pole seda põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnutsi veel kuskile plaanitud. «See raha on ette nähtud ainult põllumajanduse tarbeks ja mis üle jääb, läheb tõenäoliselt riigi reservi,» ütles ta.

Et otsetoetuste lõplik summa makstakse välja detsembris, pole Sarv-Kaasiku sõnul tagasimaksmist kõnealuste vähendamiste tõttu karta. «Osa taotlejaid saab detsembris küll mõnevõrra vähem raha, aga see jääbki neile.»

Maaharijal oleks halb aasta lõpul mingeid summasid tagastada ja ametniku jutu järgi keelab ka Euroopa Komisjoni töödokument PRIA-l teha makseid, mis ei ole täpsed ja korrektsed. «Taotleja peab teadma, et talle antud raha on tema oma ja sellega ei juhtu enam midagi,» resümeeris Maris Sarv-Kaasik.

Kvaliteet kannatab

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri ütlemist mööda on riigieelarvesse praegu plaanitud riigisisesteks lisatoetusteks 33 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni poolt tuli paraku esialgne vastus, et liitumislepingu järgi ei tohi Eesti nii palju välja maksta ja lepingust tuleneva summa oleme juba maksnud.

Komisjon määras esialgu piiriks üheksa miljonit, aga hiljem lubas suuremat summat. Lõpliku vastuse saab põllumajandusministeerium Brüsselist märtsi algul.

Peeter Lääne nentis, et toetuste vähendamine annab talumeestele hoobi. «Meie kütus on kallis ja kallineb iga kuuga,» arutles ta. «Ei oskagi ennustada, mis see kevadel maksab. Kui vähendatakse toetuste osa, võib väiketalunikel tekkida mõte, kas neil üldse tasub põllumajandusega tegelda.»

PRIA teada talunikule makstavate otsetoetuste kogusumma mullusest kuigi palju ei erine. «Möödunud aastal oli üheksa otsetoetuse üldsumma 120,2 miljonit eurot ja tänavu on 128,8,» lausus Maris Sarv-Kaasik.

«Toetuste saamise edasilükkamine pole talunikule küll lausa surmahoop, aga sunnib siiski igaüht arvestama,» tõdes Lääne. Ta on kindel, et väiksemad summad viivad toodagu kvaliteedi alla. «Väetist pannakse vähem ja põllutöid püütakse teha väiksema kuluga,» põhjendas ta.

Lääne jutu järgi häirib talupidajat ennekõike see, et kõik kallineb, aga toetuste summa ei pea hinnatõusuga sammu. «Kevadtööd algavad juba aprillis,» rääkis ta. «Tarvis on väetist ning rapsi- ja teraviljaseemneid, aga need on kalliks läinud. Raha on põllumeestel vaja kohe, kuid otsetoetust nad kevadel ei saa.»

Õnneks ei jää talumehed suisa abita. Veebruaris makstakse välja mahetoetused ja keskkonnasõbraliku majandamise toetused. See aitab Lääne sõnul tasuda pangalaenu või teha muid vältimatuid kulutusi.

Need maaelu arengukava põllumajandustoetused, mis ei kuulu eelnimetatud üheksa otsetoetuse hulka, jäävad programmiperioodi lõpuni samaks.

Jaanuari lõpul hakati maksma ebasoodsamate alade ning loomade karjatamise toetust, veebruaris lisandus ohustatud tõugu loomade poollooduslike koosluste oma. Aprillis tuleb toetus Natura 2000 aladele jäävate põllumaadele ning mais Natura metsamaade toetus.

MUUDATUS

Otsetoetused, mille maksmine muutub.
• Ühtne pindalatoetus
• Piimasektori eritoetus
• Ammlehma kasvatamise toetus
• Ute kasvatamise toetus
• Veise täiendav otsetoetus
• Ute täiendav otsetoetus
• Piima täiendav otsetoetus
• Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus
• Heinaseemne täiendav otsetoetus
Allikas: PRIA

NÄIDE

Iga põllumajandustootja saab välja arvutada talle makstava toetuse lõpliku summa.
• Ühtse pindalatoetuse summa 100 000 eurot
• Täiendavate otsetoetuste kogusumma on 4000 eurot
• Määratud otsetoetuste kogusumma 100 000 + 4000 = 104 000.
• Esmalt lahutatakse kogusummast 5000 eurot ning saadud summat vähendatakse 10 protsenti: 104 000 — 5000 = 99 000 × 0,1 = 9900.
• Saadud summa tuleb maha arvata täiendavate otsetoetuste summast: 4000 — 9900 = 0.
• Selle näite järgi saadakse täiendavate otsetoetuste kogusummaks null, sest arvestuslik kümnele vastav vähenduse summa on suurem kui täiendavate otsetoetuste kogusumma ning täiendavaid otsetoetusi seetõttu välja ei maksta.
• Seevastu ühtset pindalatoetust makstakse 100 000 eurot. Põllumajandustootja saab selle kätte terves ulatuses, sest Euroopa Liidu makstavatele otsetoetustele kümneprotsendiline vähendus ei kehti.
Allikas: PRIA