Viljandimaal on loendatud üle 60 protsendi kohustuslikku valimisse kuuluvaid elukohti

Viljandimaal on loetud rohkem kui pool valimist. Foto: Statistikaamet

Statistikaameti kommunikatsioonibüroo kaudu saadetud pressiteates sõnatakse, et veebruaris jätkatakse rahvaloendust väiksemas mahus ning eelkõige tehakse seda telefonitsi. 16. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60 protsendi neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Viljandi maakonna vastamisprotsent on 61,5.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ütles, et vahetulemustega ollakse rahul ja vastuste korjamisega liigutakse planeeritud tempos. "Loendatud on 61,1 protsenti neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Mitmel maakonnal on see protsent isegi kõrgem, näiteks Raplamaal ja Hiiumaal," rääkis ta. "Meie küsitlejatel on aga käed tööd-tegemist täis ning kahe eeloleva nädalaga näeme veelgi suuremaid numbreid."

Osila lisas, et loendamise edukust maakonniti mõjutab rahvastikuregistri andmete õigsus, eriti puudutab see inimese elukoha aadressi, telefoninumbrit ja meiliaadressi. "Selleks palusimegi rahvaloenduse eel, eelmise aasta hilissügisel uuendada inimestel oma andmed rahvastikuregistris, et saaksime nendega paremini ühendust võtta," ütles Liina Osila.

Veebruari jooksul võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes elavad kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel. Rahvaloenduse teine etapp kestab veebruari lõpuni ja siis küsitletakse inimesi peamiselt telefoni teel. Arvestades epideemilist olukorda jäävad kodukülastused viimaseks valikuks ning vajaduse korral tehakse neid vaid eelneval kokkuleppel, rangelt tervise ohutust ja reegleid järgides.

"Selleks, et hoida kodukülastused miinimumi peal, palume kõigil, kellele rahvaloendaja helistab, telefonikõne kindlasti vastu võtta, isegi juhul, kui olete ankeedi juba internetis täitnud," pöördus Liina Osila valimisse kuuluvate inimeste poole.

"Sellised kõned tulevad siis, kui selgub, et keegi teiega samal aadressil elavatest inimestest on jätnud ankeedi täitmata. Teie kaudu püüame temaga võimalikult kiiresti ühendust saada. Kui te ise olete ankeedi juba täitnud, saab küsitleja seda isikukoodi põhjal kinnitada ja uuesti teid küsitlema ei hakata," selgitas Osila.

Valimiaadressidele, mille kohta ei leidu rahvastikuregistris ühtki telefoninumbrit, läheb küsitleja kohale ja jätab postkasti teatise koos oma telefoninumbri ning palvega temaga ühendust võtta. Vaid äärmisel juhul minnakse inimesi kodust otsima.

Rahvaloenduse e-ankeediga loendati peaaegu 600 000 inimest. Veebruaris alanud teises etapis on eesmärk saada valikuuringu vastused veel võimalikult paljudelt kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatelt inimestelt. Kuigi juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elab vaid üle 61 000 inimese üle Eesti, lähevad arvesse kõik täidetud e-ankeedid, mida omakorda täiendavad 32 erinevast registrist saadavad andmed. Seega saavad loendatud kõik Eesti elanikud.

Enamikus maakondades on rohkem kui pool loetud

Rahvaloenduse kohustusliku valimi vastamismäär maakonniti 16. veebruariks

• Rapla maakond – 67,5%

• Hiiu maakond – 66,3%

• Harju maakond – 66%

• Tartu maakond – 64,4%

• Valga maakond – 62,9%

• Põlva maakond – 62%

• Viljandi maakond – 61,5%

• Saare maakond – 60,7%

• Lääne-Viru maakond – 58,3%

• Jõgeva maakond – 57,6%

• Pärnu maakond – 57,4%

• Järva maakond – 56,9%

• Ida-Viru maakond – 55,9%

• Võru maakond – 53,6%

• Lääne maakond – 48,4%

Allikas: statistikaamet