Algul avalikustatud istungi videoülekande salvestis võeti kiirelt internetist maha ja asendati töödeldud videoga. Kõik minu alljärgnevalt väljatoodud näited volikogu istungi olukordadest on YouTube’i keskkonda üleslaaditud videost kahjuks välja lõigatud. Kas see ongi avatud linnajuhtimine?
VOLIKOGU istungi päevakorras oli välja kuulutatud punkt, mille arutelu pidi lõppema salajase hääletusega. Volikogu töökord ütleb üheselt, et salajane hääletamine peab toimuma valimiskastiga ja paberist sedelitega, mis tähendab, et valida saavad ainult need volikogu liikmed, kes võtavad istungist osa kohapeal. Koroonapandeemia on aga toonud volikokku hübriidistungid: osa volikogu liikmetest istub volikogu saalis ja osa kodus arvuti ees. Nii lähebki asi keeruliseks, kui volikogus on vaja korraldada salajane hääletus.
Salajase hääletamise korraldamine elektrooniliselt on väga keeruline. See koosneb bürokraatlikest protseduuridest ja paljudest juriidilistest nüanssidest ning selleks on tarvis korralikke IT-süsteeme. Kui süsteemi üks osa on nõrk, on löögi all kogu valimistulemus ehk volikogu usaldusväärsus. Olemuselt on selline lahendus justkui Patsiendiportaal, kus on kirjas paljude inimeste delikaatsed terviseandmed. Selliste kõrge turvalisusetasemega infosüsteemide tarbeks on Eesti Vabariigis kinnitatud kindlad turvastandardid.
Viljandi linnavolikogus puhkes salajase hääletuse juures paras segadus. Volikogu liige Helir-Valdor Seeder tegi ettepaneku korraldada hääletamine vastavalt volikogu töökorrale. Linnasekretär Ene Rink oli arvamusel, et elektrooniline salajane hääletamine on täiesti seaduslik. See on aga tõsi vaid juhul, kui IT-süsteem on väga heal tasemel, kahjuks Viljandi linnavolikogus kasutusel olev seda kindlasti pole.