/nginx/o/2023/04/25/15280175t1h4f80.jpg)
/nginx/o/2022/02/09/14355710t1hfc36.jpg)
VIIMASEL Viljandi linnavolikogu istungil rullus lahti olukord, mis näitab, kui tähtis on volikogu istungi ettevalmistamine.
Mulle kui kõrvaltvaatajale tundub, et jaanuarikuisel linnavolikogu istungil suunasid volikogu juhid Helmen Kütt ja Peep Aru volikogu liikmed teadlikult ebaseaduslikule teele ning, mis veel hullem, nüüd püüavad nad oma tegusid avalikkuse eest varjata.
Algul avalikustatud istungi videoülekande salvestis võeti kiirelt internetist maha ja asendati töödeldud videoga. Kõik minu alljärgnevalt väljatoodud näited volikogu istungi olukordadest on YouTube’i keskkonda üleslaaditud videost kahjuks välja lõigatud. Kas see ongi avatud linnajuhtimine?
Mis siis juhtus?
VOLIKOGU istungi päevakorras oli välja kuulutatud punkt, mille arutelu pidi lõppema salajase hääletusega. Volikogu töökord ütleb üheselt, et salajane hääletamine peab toimuma valimiskastiga ja paberist sedelitega, mis tähendab, et valida saavad ainult need volikogu liikmed, kes võtavad istungist osa kohapeal. Koroonapandeemia on aga toonud volikokku hübriidistungid: osa volikogu liikmetest istub volikogu saalis ja osa kodus arvuti ees. Nii lähebki asi keeruliseks, kui volikogus on vaja korraldada salajane hääletus.
Salajase hääletamise korraldamine elektrooniliselt on väga keeruline. See koosneb bürokraatlikest protseduuridest ja paljudest juriidilistest nüanssidest ning selleks on tarvis korralikke IT-süsteeme. Kui süsteemi üks osa on nõrk, on löögi all kogu valimistulemus ehk volikogu usaldusväärsus. Olemuselt on selline lahendus justkui Patsiendiportaal, kus on kirjas paljude inimeste delikaatsed terviseandmed. Selliste kõrge turvalisusetasemega infosüsteemide tarbeks on Eesti Vabariigis kinnitatud kindlad turvastandardid.
Viljandi linnavolikogus puhkes salajase hääletuse juures paras segadus. Volikogu liige Helir-Valdor Seeder tegi ettepaneku korraldada hääletamine vastavalt volikogu töökorrale. Linnasekretär Ene Rink oli arvamusel, et elektrooniline salajane hääletamine on täiesti seaduslik. See on aga tõsi vaid juhul, kui IT-süsteem on väga heal tasemel, kahjuks Viljandi linnavolikogus kasutusel olev seda kindlasti pole.
Kokku kutsuti volikogu eestseisus, mille koosolekut oli videoülekandes osaliselt kuulda. Kuulda oli ühe voliniku juttu, muu hulgas seda, kuidas ta nimetas kolleegi tõeliseks jobuks ning märkis: «Kas siis volikogu ühekordse otsuse alusel ei saa teha ühekordset otsust? Mõned meie inimesed võivad hääletama tulla kohapeale. Mina võin ka. Panen maski ette ja käin ära.»
Selgelt oli aru saada, kuidas linnasekretär Ene Rinki survestatakse elektroonilist hääletust seaduslikuks kuulutama: «Ene peab ütlema selge sõna!» ütles videos rääkiv volikogu liige.
Ma ei tea, mis toimus volikogu juhtkonna liikmete peas, aga pärast sellist imelikku arutelu salajane hääletamine volikogus ikkagi välja kuulutati.
ISTUNGI videoülekannet jälgides oli kuulda, kuidas elektrooniliselt istungist osavõtvad volinikud on kimbatuses ja arutavad omavahel umbes nii. «Võiks rääkida, kuidas see hääletuse protsess toimub.» – «Kuskil on mingid vormid ette tulnud?» – «Kus küll seda hääletust teha saab? Kus on see nupp, millele tuleb vajutada?» – «Toimub pidev tegevuse blokeerimine! Nagu oleksin kusagil muus seltskonnas.» – «Sa ei ole osaleja? Kellelgi olevat vale kasutaja? Logi sisse ja välja! Olete sees vale kasutajaga!» – «Kus on vestlusaken?» – «Vestlusakna nupp osadel ei tööta?» – «Mul on ka pime …»
Segadus oli suur ning näha oli ametnike murelikke nägusid ja telefoniga rääkimist.
Hääletus toimuski, aga keegi ei teadnud, kes hääletas. Hääletuse lõppedes teatas volikogu esimees Helmen Kütt, et hääletada sai vaid osa elektrooniliselt osalenud volikogu liikmetest. Seda, kes need olid, ta öelda ei osanud.
Olukorra teeb kahtlaseks veel seik, et hääletuse ajal osalesid elektrooniliselt samas keskkonnas koosolekul ka Viljandi linnavalitsuse töötajad. Jääb ebaselgeks, kas nemadki said hääletada.
KAHJUKS ei anna ka volikogu istungi protokoll infot, kuidas elektrooniline hääletamine tehniliselt toimus, kes sellel osalesid, millised protseduurid olid enne ja pärast hääletust. Kuidas tehti kindlaks, et hääletasid vaid volikogu liikmed? Kuidas kontrolliti, kas elektrooniliselt hääletaja oli ikka seesama isik, kes ta väitis end olevat? Kuidas tagati elektroonilise hääletuse salajasus? Küsimusi on rohkem kui vastuseid.
Võttes arvesse eespool kirjapandut, väidan, et elektrooniliselt korraldatud salajane hääletus Viljandi linnavolikogus oli seadusevastane ja elektrooniliselt loetud hääli ei tohi arvesse võtta. Võib ju naljatada, et mis see üks ajutise komisjoni juhtkonna valimine siis ka ära ei ole. Aga kui ühel päeval valitaks sama moodi Viljandi linnapea või linnavolikogu juhatus, kas oleksite ka siis samal arvamusel?
Viljandi linnavolikogu liikmed! Harige ennast küberturvalisuse teemadel ning seiske Viljandi linnavolikogu avatuse ja usaldusväärsuse eest. Viljandi linnavolikogu ei ole Facebooki grupp, kus suvaline inimene saab hääletusel osaleda ja administraator seejärel endale sobivaks lõigatud video üles laadida.