6. veebruaril oleks saanud 80-aastaseks Rein Malmsten, kes töötas üle 26 aasta Viljandi Ugala teatris ning tõusis siin tähtnäitlejaks, keda tunnustati 1990. aastal rahvakunstniku tiitliga ja 1984. aastal teatriliidu meespeaosatäitja aastaauhinnaga. Omaaegsed kolleegid usuvad, et suuresti tänu tema panusele hakati Ugalat mujal Eestis rohkem märkama ja kadus perifeeriateatri taak.
1966. aastal toonases Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris dekoraatorina tööle asunud Rein Malmsten kuulub nüüdseks juba nelja generatsiooni pikkusesse näitlejate perekonda. Kutselised näitlejad olid tema isa Franz Malmsten ja onu Hugo Malmsten ning näitlejateed on jätkanud tema poeg Mait Malmsten ja pajapoeg Franz Malmsten.
Ugalasse jõudis Rein Malmsten 1967. aastal ja ka siin oli ta algul dekoraator. Tema esimene roll kutselises teatris oli tema enda meenutust mööda tekstita külapoiss Läti kirjaniku Jānis Rainise allegoorilise värssdraama põhjal valminud lavastuses "Puhu, tuul!". "Mul oli seal palju lisakohustusi, näiteks pidin vabadel hetkedel väntama tuulemasinat," rääkis ta 1985. aastal Vikerraadio saates "Kesköötund".
