1918 ⟩ Tribunali esimees Ella Pöögelmann külvas vaba Eesti sünni eel Viljandimaal hirmu

VILJANDI, EESTI, 07FEB18 Eesti Rahva Muuseumi ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi eestvedamisel võeti Viljandis Posti tänaval ette ajarännak 1918. aasta veebruari. Eesti iseseisvumise taasesitamisest võttis osa üle saja õpilase. MARKO SAARM/SAKALA Foto: Marko Saarm

On 1918. aasta algus. Euroopas käib esimene maailmasõda. Venemaal, mille koosseisu Eesti kuulub, on üle elatud revolutsioon ning võim on bolševike käes. Viljandis on korraga justkui mitu võimu.

Linna juhib 1917. aasta kevadel valimistega ametisse pandud Gustav Talts, maakonnas on võimu haaranud Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Jaan Sihveri juhtimisel. Samal ajal tegutseb demokraatlikult valitud ajutine maanõukogu ning oma suurt rolli mängib ka linnas peatuv, Vene riigi armee koosseisu kuuluv 2. Eesti jalaväepolk, mille juhid ja 1400 meest on eestimeelsed. Lisaks kohaliku võimu tegemistele ja paljudele vahistamistele hoiab rahva meeled ärevil maailmasõja rindejoone lähenemine ning sõjaajale omaselt on puudu toidust ja rõivastest.

Sellises segases olukorras tuli toimetada 1917. aasta lõpust 1918. aasta 23. veebruarini. Selle päeva esimestel tundidel põgenesid rahva seas sovettideks nimetatavad võimumehed. Hirm Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Nõukogu täidesaatva komitee ning tolle seatud tribunali ees oli rahva seas jaanuaris ja veebruaris küll üsna suur, kuid tagantjärele pole täpselt teada, kui palju kurja nood korda saata jõudsid.

1917. aasta detsembris võimule tulnud 15-liikmeline Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu täidesaatev komitee oli hilisemate meenutuste kohaselt rohkem ametis maakonna mõisnikelt konfiskeeritud alkoholi hävitamise kui oma poliitiliste eesmärkide elluviimisega. Näiteks toonane Viljandi linnapea Gustav Talts nentis 1928. aasta vabariigi aastapäeval ilmunud Sakalas, et enamlaste võimupesas, praeguses kohtumajas, käis jooming tõenäoliselt päevast päeva.