/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2012/02/16/962014t1h6f16.jpg)
Praegune maakond võiks tulevikus olla üks vald, leidis Karksi volikogu istungil Eesti halduskorraldust analüüsinud põllumajandusminister. Karksi vallavanem seda mõtet ei poolda.
Minister näeb vajadust valdade piire muuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See jaotus ei pea olema täpselt tänaste maakondade järgi,» lausus kolmapäeval Karksi volikogu istungil sõna võtnud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Tema väitel võiks vallakeskusi olla tänapäeva maakonnalinnadest ka paari võrra rohkem, aga Euroopa arengut vaadates on maakonna tase optimaalne.
Helir-Valdor Seeder meenutas, et kui ta Viljandi maavanem oli, vaadati liitumist kavandades inimeste liikumissuundi. Selle järgi jagunes näiteks Halliste vald kaheks: Õisust alates liikus rahvas Viljandi poole, ülejäänuil oli asja Hallistesse ja Abja-Paluojale.
«Kolga-Jaani ja Leie või Saarepeedi ja Karula,» loetles Seeder veel mitme keskusega Viljandimaa omavalitsusi. «Kõike tehakse topelt: jaanipäeval oli Saarepeedi vallas isegi kaks lõket.»
Ta toonitas, et liitumiste järel peab mosaiik ikka riigi pildi välja andma. Sestap tuleb tema meelest väiksemate liitumiste puhul hoolega vaadata, mis jääb liituvate valdade ümber ja vahele. Lisaks liikumistrajektoorile tuleb arvesse võtta inimeste identiteeti. «Ei julge väita, et maakondlik identiteet oleks kehvem kui kohalik,» lausus Seeder ja tõi võrdluseks võrokesed ja saarlased, kes eristavad end just maakonna järgi.
Karksi volikogus nähti aga ohtu, et Viljandit hakatakse arendama ülejäänud maakonna arvelt. «Ei usu, et väikekohad võidavad, kui keskuseks saab Viljandi,» sõnas Karksi vallavanem Arvo Maling. «Mis õigustus oleks Viljandist vaadates Lilli külamajal?»
Seeder selgitas, et tuleviku omavalitsus ei tohiks kindlasti olla ühele keskusele suunatud. «Kõiki asustatud punkte tuleb võrdselt käsitleda ja näiteks sotsiaalabi viia sinna, kus on elanikud.» Praegu on sellised teenused koondunud enamasti vallakeskustesse, mistõttu on need eelisolukorras.
Ministrit toetas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. «Maakonna asulaid tuleks vaadata piirideta ning keskenduda inimestele ja nende vajadustele.»
Seda, et praegu mõeldakse siiski mööda omavalitsuse piire, tõdes ka Arvo Maling.
«Vaated on erinevad ja sõltuvad tasandist. Polli vallavanemana oleksin kindlasti teinud teistsuguseid otsuseid kui Karksi vallavanemana,» meenutas ta aega enne Karksi-Nuia linna ja Polli valla ühinemist.
Helir-Valdor Seedri hinnangul on piiride muutmiseks reaalne vajadus. Maakond tühjeneb ja Viljandi samuti. «Linn käib alla, aga ta peaks olema vedur, mis veab vallavaguneid.
Praegu oleme keskendunud neile vagunitele ja siis imestame, miks rong ei liigu,» piltlikustas minister. Ta toonitas, et ka Karksi vald võidaks, kui Viljandisse jääksid haigla ja hea gümnaasium, mis hoiaksid noori siin.