LEIDA PEIPS ⟩ Eesti ajaloo kuulsaim lüpsja tähistab 85. sünnipäeva

Leida Peips viie aasta eest oma 80. sünnipäeval.  Foto: Marko Saarm

47 aastat tagasi suure avalikkuse ette toodud meisterlüpsja Leida Peips tähistab täna oma 85. sünnipäeva. Viis aastat tagasi tunnistas Päril elav Peips Sakalale, et ise ta neid vanu aegu enam meenutada ei soovi.

«Nüüd elan uut elu. Vanainimese elu. Noor põlvkond tuleb peale,» rääkis omaaegne töökangelane viie aasta eest.

Laiemalt tuntuks sai Leida Peips läinud sajandi seitsmekümnendate aastate esimesel poolel. 1975. aasta 5. veebruaril peeti Viljandi kultuurimajas aktus toonase Nõukogude Liidu kõrgeima juhi, kommunistliku partei peasekretäri Leonid Iljitš Brežnevi ja Viljandimaa lüpsja Leida Peipsi kirjavahetuse avaldamise auks.

Rahvusarhiivi andmetel luges Viljandi näidissovhoosi lüpsja Leida Peips 5. veebruaril peetud aktusel ette Brežnevilt saadud kirja ning 10. veebruaril anti talle kätte Nõukogude Liidu kõrgeim autasu, sotsialistliku töö kangelase kuldmedal Sirp ja Vasar ning Lenini orden.

Kaks aastat varem, 1973. aastal oli Leida Peips saanud Tööpunalipu ordeni. 1974. aastal oli ta lüpsnud igalt lehmalt 5200 kilogrammi piima. Eesti keskmine oli sel aastal alla 4000 ja Venemaa keskmine alla 3000 kilogrammi.

Rahvusarhiivi andmetel oli kuulsaid lüpsjaid olnud ennegi ja hiljem tuli ka uusi, kuid Leida Peips jäi kõige kuulsamaks. 1981. aastal pälvis ta veel Rahvaste Sõpruse ordeni.

Lenini orden oli toonase riigi kõrgeim autasu. Seda autasurohkel ajajärgul siiski hulgi välja ei antud, aga 1975. aasta oli viisaastaku lõpuaasta. Viie aasta plaanid täideti enne tähtaega ning ka Viljandi näidissovhoos täitis viie aasta plaani juba juuli alguseks, kõige kibedamaks heinaajaks.

NLKP XXVI kongressi delegaatide vastuvõtt Balti jaamas 1981. aastal. Esiplaanil paremal Viljandi näidissovhoosi lüpsja, sotsialistliku töö kangelane Leida Peips. Foto: Rahvusarhiiv

Seetõttu anti 1975. aastal peaaegu kaks korda enam Nõukogude Liidu autasusid kui eelmisel aastal. Kokku anti ordeneid 1349 inimesele. 

Leida Peipsi omaaegne kolleeg Nadežda Aas meenutas, et toona räägiti piimakilodest sama iseenesestmõistetavalt nagu tänapäeval arutavad inimesed kütuse hindu. Lehmad andvat nüüd isegi poole rohkem piima, aga need ajad ongi võrreldamatud. Seda, kui palju ühes või teises kolhoosis ja sovhoosis piima oli lüpstud, avaldati iga kümne päeva tagant kohalikus ajalehes.

Lisaks rakendati Leida Peips toona ka poliitvankri ette: esilüpsja esindas Brežnevi ajal Eestit Nõukogude Liidu ülemnõukogus.