Repliik ⟩ Määritud roheline

Põhimõtted on vahvad asjad, ideaalid veel üllamad. Kui aga tuleb valida nende ja isegi mitte niivõrd turumajanduse, kuivõrd juba olelusvõitluse vahel, siis mis jääb peale? Mingis mõttes meenutab nüüdne situatsioon mulle ühte toredat empaatilist tuttavat, kes kord hambavalu käes piineldes tunnistas: «Praegu on mulle küll kõik maailma näljahädad täiesti ükskõik.»

Viimaste kuude šokid rahakotis ei jää viimaseks. Detsembri 12,5 protsendi suurune inflatsioon raputas tragisid tööstureid, isehakanud mõisnikke ja ennast juba peaaegu hästi tundma hakanud keskklassi, rääkimata sotsiaalselt kõige haavatavamatest inimestest. Kriisi puhul on alati kohustuslik leida keegi, kes on selles süüdi. Keegi, kes peaks vastutama. See küll probleemi ei lahenda, kuid teeb enesetunde kergemaks.