Neljapäeval lendas Viljandis ühe Kantreküla kortermaja köögis pliidiukse vahelt välja säde ning sellest alguse saanud põleng tõi korteriomanikule kaasa trahvi.
Tuleõnnetus tõi kaasa trahvi
18. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell 11.45 jõudis päästjateni teade, et Viljandis Pärnu maanteel asuv puitmaja on suitsu täis ning ühes köögis on süttinud Pioneer-pliidi alune. Kui tuletõrjujad kohale jõudsid, põlesid põrand ja vahelagi.
Päästjatel tuli põlengu kustutamiseks nihutada paigast pliit ja võtta üles suur osa põrandat.
Tulekahju kustutati, kuid korteriomanikule polnud ebameeldivused veel lõppenud. Mõni aeg hiljem kohale tulnud päästekeskuse menetlusinspektor avastas, et korteris polnud seadusega nõutavat suitsuandurit ning ka pliidi soemüür oli korrast ära. Õnnetus oli alguse saanud hooletust kütmisest ning kõike seda arvesse võttes määrati korteriomanikule rahatrahv.
Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik ei saanud eile avaldada täpset trahvi suurust. «Seda võib veel vaidlustada,» selgitas ta. Karistuse suurusjärk jääb 100 euro lähedale. Maksimumtrahv oleks 1200 eurot.
Lõuna-Eesti päästjad on tänavu teinud neli sellist trahvi. Seda, kas mõni neist on määratud ka Viljandimaal, Kiik öelda ei osanud.
Nii nagu tulekahjude kustutamine, kuulub ka tuleohutusreeglite täitmise jälgimine päästekeskuse ülesannete hulka. Kohustuslikku suitsuandurit kontrollitakse praegu kolmel moel. Esimene variant on kontrollkäik, millest majaelanikele antakse varem teada ja siis vaadatakse üle, kas eluruumides on tuleohutusreeglid täidetud.
Teine kontrollimise põhjus on naabrite kaebus.
Neid saab päästekeskus selliste majade ja korterite kohta, mis naabrite meelest on äärmiselt ohtlikud ja kus elanikud ei järgi seatud reegleid.
Kolmas võimalus on kontrollida ruume pärast põlengut. Kiige sõnul vaatab inspektor üle kõik majapidamised, kus on olnud tulekahju. «Olgu selleks kas või korstnas tahmapõleng,» selgitas ta. Kui inimene on saanud põlengus väga suure kahju, teda inimlikel põhjustel ei trahvita.
Trahvi määranud inspektori väitel oli Pärnu maantee korteriomanik oma eksimust mõistnud ja seda kahetsenud.