/nginx/o/2012/01/20/922032t1hd1a5.jpg)
Artikkel ilmus
21. jaanuari «Sakalas»
Tänavusel talvel on päästjatel tulnud sagedasti sõita kustutama tulekahjut, mis on alguse saanud küttekolletest. Näiteks üleeile põles Viljandis Tartu tänaval ahju ja pliidi taha õhulõõri kogunenud tolm ja süttisid esemed.
Viljandimaa päästeosakonna juhataja Jüri Sooviku sõnul pole viimastel aastatel väga palju suuri tuleõnnetusi korstnatest algust saanud, kuid tahma- ja pigipõlenguid on päästjad ikka kustutamas käinud.
Selliseid õnnetusi aitab muidugi ära hoida korstnapühkimine, kuid teinekord võib korsten olla nii põdur, et pühkimist ei kannata.
«Lind lendab läbi — sellised vahed on kividel sees,» kirjeldas Viljandimaa tuletõrjeühingu juhataja Toomas Henk mõne Viljandi vanalinna maja korstna seisukorda. «Praegu on neil lumemütsid peas ega saa hästi aru, aga kui lumi on läinud, on näha, et korstna ülemistest ridadest on kive alla kukkunud.»
Korstnatest pudenevad kivid on ohtlikud esiti tänaval kõndijatele, kellele need võivad kaela sadada, aga ka majaelanikele.
«On vanemaid inimesi, kes tõesti tunnevad muret ja tahavad korstna korda saada, sest ei julge muidu enam kütta,» lausus Henk ja kiitis Kõrgemäe tänaval üht vanaprouat, kelle majal ilutseb praegu helehallidest kividest laotud korsten.
Tuleohutusseadus kohustab majaomanikke kutsuma vähemalt iga viie aasta tagant kutsetunnistusega korstnapühkija, aga korstna ehituslikku korrashoidu ei nõua miski peale südametunnistuse.
Kui korsten laguneb, annab korstnapühkija või päästeteenistus olukorrast teada. Koostatakse akt, mille saavad päästekeskus ja omanik, aga viimati nimetatut korrastustöid tegema sundida ei saa.
Toomas Hengi sõnul on tavaliselt nii, et kui omanik on hakanud juba fassaadi korrastama, jõuab ta ka korstnani. «Võibki juba öelda, et vanalinnas näevad uued omanikud vaeva ja üritavad maja korda sättida,» lisas ta ja viitas Kõrgemäe tänava nurgal restaureeritud majale.
Halva näitena tõi ta Sepa tänava suitseva korstnaga elamu. «Kui maja teisest otsast vaadata, paistab valgus korstnakivide vahelt läbi,» lausus tuletõrjeühingu juhataja ja märkis, et keskel on kivid täiesti lahtised.
Sellised lagunevad korstnad on ka tahmapühkijale ohtlikud. Toomas Henk teadis Viljandi kesklinnas juhtumit, kus korstnapühkija ei saanudki oma tööd teha, sest kuskilt polnud kinni haarata. «Käega võttes oleks korsten ära lagunenud,» lausus ta ja lisas, et oktoobris tehti too mitme korstnaga maja korda. «Nende otsad on juba mustad — kohe näha, et kasutatakse palju.»
Tunniajase tiiru vältel nägime tuletõrjeühingu juhatajaga Viljandi vanalinnas kümmekonda maja, mille korsten püsis ausõna peal.
«Muidugi on viimasel ajal palju korda tehtud. Aprillis algab tavaliselt suurem töö,» lausus Toomas Henk ning toonitas, et isegi kui raha napib, saab korstna ikkagi korda seada. Näiteks Köstri tänava puidust kortermajal olid pottsepad maha võtnud ainult kõige hullemas seisus telliseringid ja ladunud vanale alusele uue tipu.
«Ega korstnategemine odav lõbu olegi,» tõdes Henk. «Kivid ise maksavad 60 eurosenti tükk. Vaatad küll, et väike korsten, aga läheb ikka 80—100 kivi.»
Tänapäeval tehakse palju ka moodulitest korstnaid. «No need on sellised tänapäevasemad ja neil on korralik isolatsioon,» teadis päästeosakonna juhataja Soovik.
Vanalinna muinsuskaitse nõuete tõttu moodulkorstnaid ei lubata.
«Kivikorsten on hea korsten,» kinnitas Henk ning selgitas, et moodulkorstna eluiga pole veel teada. Kivikorsten püsib tema ütlemist mööda 50—70 aastat.
/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)