FILMIARVUSTUS ⟩ Kui tagasi minemine on tagasiminek

Rhys Ifansi kehastatav Rasputin on tõeline rokkstaar. Foto: Kaader filmist

Kui seiklusfilm "Kingsman. Salateenistus" ("Kingsman. The Secret Service") 2014. aastal ilmavalgust nägi, oli see justkui sõõm värsket õhku. Hoogne süžee, parasjagu action'it ja vaimukad dialoogid köitsid kinolina tarvis väljamõeldud võimudeülese salateenistuse tegemised kergelt jälgitavaks ja mõnusaks meelelahutuseks. Colin Firth ja Taron Egerton mängisid peategelaste karakterid värvikaks ja isikupäraseks ning pahalase rollis ülesastunud legend Samuel L. Jackson ja vanameister Michael Cane andsid üldisele ilutulestikule ainult vurtsu juurde.

Esimese filmi vaimu kandis ka 2017. aastal ilmunud järg "Kingsman. Kuldne ring" ("Kingsman. The Golden Circle"). Samad peategelased, sama küte, sama elamus. Ei mingeid järeleandmisi kvaliteedis ja esimese filmiga loodud kuvandis. Mõistagi oli frantsiisi värskeimat taiest "King's Man. Esimene missioon" ("King's Man") vaatama minnes põues lootus hoogsat ja humoorikat vaatemängu saada. Paraku nii ei läinud. Kui öelda lühidalt, siis see kinotükk oli pisut liiga lapsik, pisut liiga pateetiline ja pisut liiga veniv.