Vabadussõjas langenuid mälestati pärgade ja kõnedega

Viljandi linnapea Madis Timpson ja volikogu esimees Helmen Kütt asetasid kell 10.30 pärja Viljandi Vanal kalmistul vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. Foto: Mari Moorats

Täna 102 aastat tagasi kuulutati välja vabadussõja relvarahu ning nagu vabadussõjas langenute mälestuspäeval tavaks, asetati maakonnas pärgi mitme mälestuskivi ja -tahvli juurde.

Viljandi linnavolikogu esimees Helmen Kütt ja linnapea Madis Timpson mälestasid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustunud relvarahu vaikuseminutiga Viljandis Riia maantee kalmistul vabadussõjas langenute mälestuskivi juures.

Koos Kaitseliidu Sakala maleva, päästeameti ja politsei esindajatega asetati pärjad ja küünlad kapten Anton Irve mälestuskivi ja kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juurde.

Kaitseliidu Sakala ringkonna Ümera ja Tarvastu Taevavõtme kodutütred osalesid pärgade panekul Suure-Jaanis, Mustlas ja Kärstnas.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud, 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 on relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminut, et austada neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.

Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1918, mil Punaarmee üksused ületasid Narva jõe ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi ja siinse rahva iseolemise eest. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas ligi 6000 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.