Kommentaar: Tuleviku direktorid

Sirje Kasendi

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tarvastu gümnaasiumis lõime esimese õpilasfirma, kohviku Kambüüs 1994. aastal. Sel läheb juba 17. õppeaasta ja praegu juhivad seda XI klassi õpilased ehk 28. koosseis.

Töötasime maakonna tervisekaitseametiga õpilaskohvikule välja enesekontrolliplaani. Junior Achievementi Eesti juhid on soovitanud meilt teavet küsida ka teiste koolide õpetajatel, kes on plaaninud luua õpilaskohviku. Olen oma kogemusi kõigi soovijatega meelsasti jaganud.

Tarvastu gümnaasiumis on tegutsenud mitu õpilasfirmat: on antud välja kaks numbrit «Tarvastu Teatajat», millest sai alguse valla ajaleht. On punutud pea- ja käepaelu, valmistatud jõulukaunistusi, pakutud diskoteenust, koostatud matemaatika testide kogu, küpsetatud vanaemade retseptide järgi küpsiseid, valmistatud karvaseid ja heegeldatud mobiilikotte, tikitud kinkekottidele ja põsepatjadele rahvuslikke mustreid, kootud beebipapusid ja -kindaid ning õmmeldud helkurmehikesi ja kastanimunadega täidetud toolikatteid.

Mulle on laatadel kõige enam muljet avaldanud kohvipakiümbristest õmmeldud kandekotid, kasutatud rehvidest valmistatud tumbad ning Euroopa laadal müüdud õhulossi võti, mis seisnes innustavas loos.

Idee sünnist toote valmimiseni kulub palju vaeva ja aega, aga põhiprobleem on müümine. Laatade puhul peab alati kaaluma, et kulud müügitulust suuremad ei tuleks.

Õpilasfirmast saadud kogemusi on raske üle hinnata. Osa neis kaasalöönuid tegutseb FIE-na või väikefirma juhina, teisest on saanud turundus- või müügijuht, mõni on osakonnajuhataja ja mõni asutanud oma äri. Leidub neidki, kes on tegevad külaliikumises ja muudes kogukondades. Riigisektoris või mujal töötavad vilistlased on kokkutulekutel tänulikult rõhutanud õplasfirmast saadud kogemuste vajalikkust. Olen seisukohal, et ettevõtlik õpilane lööb läbi ka edaspidises elus.

Tagasi üles