Selleks et osata head teksti luua, peab muudkui kirjutama. Nii nagu nõuab harjutamist üle kitse hüppamine, ei tule ettevõtte asutamise ja toimimas hoidmise algteadmisedki muud moodi kui gümnaasiumis majandustunnis õpilasfirma pidamist proovides.
Õpilasfirma annab algajale nipid
17. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolis majandusõppe käigus loodud õpilasfirmade programm käivitus Eestis 1993/1994. õppeaastal. Õpilasfirma tegevuses osalemine võimaldab noortel ennast kooli ajal proovile panna, et aru saada, kas neile sobib ettevõtlus.
Õpilasfirma asutajad ei pea olema täisealised, sest ametlikult nende ettevõtet äriregistrisse ei märgita. Eesmärk on pakkuda päris ettevõtte loomisega võimalikult sarnast kogemust.
Kohvik ja peod
Seda, kui palju täpselt on Viljandimaa koolides õpilasfirmasid, pole teada, kuid kahe omanäolise noorte ettevõttega õnnestus «Sakalal» tutvuda.
Kitzbergi gümnaasiumi õpilasfirmasse SüdaMEKS kuuluvad Kätlyn Jürisaar, Mikk Kask, Kertu Märtson ja Siret Sarv. SüdaMEKS peabKarksi-Nuia noortekeskuses kohvikut ning korraldab sünnipäevi ja klubiüritusi.
Kohvikuidee tuli noortekeskuse noorsootöö spetsialistilt Eneli Põdralt. Uus maja sai valmis ja sinna oli nagunii kohvikunurk plaanitud — miks ei võiks seda vedada noored ise, mõtles ta.
Kätlyn Jürisaare sõnul on kaks sünnipäevapidu juba seljataga ning üks ees. «Sünnipäevadeks rendime noortekeskuse maja ja teeme peolistele mitmesuguseid mänge. Meil on välja pakkuda kaks teemat: rokk ja piraadid, kuid kindlasti tuleme kliendi soovile vastu ja mõtleme midagi välja ka tema plaanidest lähtudes,» jutustas neiu.
«Teemad said valitud selle järgi, mis võiks noortele meeldida ja mida oleks võimalik teostada. Samuti on tähtis, et teema sobiks eri vanustele ning nii poistele kui tüdrukutele,» lisas ta.
Pärast üritusi arutavad õpilasfirma liikmed omavahel, kuidas läks ja mida saab paremini teha. Tähtsaks peavad noored ka osalejate tagasisidet. Senised sünnipäevapeod on olnud nende meelest õpetlikud.
Reklaamimiseks kasutab SüdaMEKS Facebooki, kuid noorte jutu järgi levib info kõige paremini ikka suust suhu.
Kauba õpilasfirma pidajad ostavad, sest omavalmistatud toodete müügiks oleks vaja eriluba. Kohvikust saab karastusjooke ning tavapäraseid noortele meeldivaid näkse: šokolaadi ja krõpse.
Kohvik on avatud ürituste ajal ning graafiku järgi iga nädal paaril päeval. «Kui viibime noortekeskuses, tuleb tihti keegi ja küsib, kas saaks midagi osta: oleme koolikaaslastega tuttavaks ja sõbraks saanud,» kõneles noor ettevõtja.
Kätlyn Jürisaar loodab, et nende õpilasfirma saab tegutseda ka suvel ning teha väliüritusi. «Järgmisel aastal oleme Siretiga juba abituriendid. Küllap leiame koolist järglased, kes firma üle võtavad. Leian, et see on väga mõnus asi,» ütles ta.
Lõbusad võtmehoidjad
Viljandi maagümnaasiumis tegutseb seitsmeliikmeline ettevõte Pjuha, millesse kuuluvad Margus Merila, Jüri Platonov, Margus Pollmann, Joel Urbel, Raili Maiste, Triinu Tamm ja Liivi Kasela. Firma nimi sündis vene keele tunnis, kui jutustusteema oli Tallinn. Noorte kõrvu jäi kõlama Pühavaimu naljakas hääldus.
Pjuha müügijuht Jüri Platonov meenutas, et nad arutasid ettevõtte loomist majandustunnis. Seejärel panid noored ärimehed pead kokku ja mõtlesid, mis toodet müüa.
Esialgu oli neil plaanis teha patju, kuid siis liikus mõte hoopis pehmete võtmehoidjate õmblemisele. Peale nende on Pjuha tootenimekirjas ajalehtedest punutud kastid.
«Kes millist võtmehoidjat õmbleb, selgitasime loosiga,» täpsustas Jüri Platonov. Tema õlul on ühtlasi kastide tegemine.
Nagu käsitöö puhul ikka, kaht täpselt ühesugust asja ei tehta. Võtmehoidja maksab keskmiselt kaks eurot ning karp sõltuvalt suurusest viis-kuus eurot.
Noormees on käinud mitmel laadal ning peab seda kogemust tähtsaks. «Kaup on läinud hästi: palgad saavad makstud ja majandame end kenasti ära. Järelikult idee toimib,» arutles ta. «Õpilaslaat on hea veel seetõttu, et võimaldab sõlmida kasulikke tutvusi.»
Algul tundus töö kerge ja lõbus, kuid ometi tuleb pingutada, et firma toimiks. Jüri Platonovi meelest on tore tegevuse käigus õppida. «Tõnis Tiit annab soovitusi ja õhutab meid ise õppima — ta on väga hea õpetaja,» kiitis noormees.
Äri pakub talle huvi ning tal on plaanis asuda seda eriala pärast gümnaasiumi õppima. «Olen saanud palju teada aktiivse müügi kohta. Mind taheti panna tegevjuhiks, aga loobusin, sest mul on palju tegemist. Müügijuhiamet on ideaalne: jutustada mulle meeldib,» rääkis ta.
Viljandi maagümnaasiumi majandusõpetaja Tõnis Tiidu hinnangul on õpilasfirmas tegutsemine noortele kasulik, sest õpetab majandusmaailmas käituma ja mõistma seal valitsevaid seoseid. «See annab enesekindlust, esinemis- ja suhtlemisoskust, aitab määrata enesehinnangut ning kujundab vastutustunnet ja loovust,» loetles Tiit.
Õpilasfirmasid on majandusõpetaja juhendanud kuus aastat. «Õpilaste tegemistesse sekkun nii vähe kui võimalik. Olen konsultandi rollis: aitan omahinda arvutada või turunduskava koostada. Ühtlasi vaatan, et noored firma kiiresti registreeriksid ja algkapitali aktsiate müügist kokku saaksid,» rääkis ta.
Õpilasfirmade laatu peab õpetaja tähtsaks, sest seal on võimalik näha, kuidas kaubeldakse ja mismoodi on võimalik müüa. Laatadel on Tõnis Tiit huvitavaid kogemusi saanud põhiliselt tootearenduse vallas. «2011. aasta laadal nägin vigurseepe. Seda 1994. aastal Viljandis peetud töötute ettevõtluskoolituse rühmatöö ideed peeti toona ebareaalseks, aga seal müüs see ennast hästi,» tõi ta näite.
LOOMINE
Junior Achievementi õpilasfirma on ettevõtlusõppe programm.
• Õpilasfirma tohib tegutseda üksnes Junior Achievemendi arengufondi (JAA) koolituse läbinud õpetaja juhendamisel.
• Õpilasfirmasse võivad kuuluda ainult õpilased, minimaalne liikmete arv on kolm.
• Õpilased loovad oma firma, valivad toote või teenuse ning jagavad ametid ja tööülesanded.
• Alustades koostatakse äriplaan, mida järgitakse.
• Tegevuse vältel peetakse finantsarvestust ning õppeperioodi lõpul firma likvideeritakse ja koostatakse aastaaruanne.
Allikas: Junior Achievement