Farištamo Eller: kuidas looduse ja keskkonna kaitsmisest neutraalselt rääkida?

Mahalõigatud puude kändudele Uuel tänaval asetati septembris ka leinaküünlaid. Pilt illustratiivne Foto: Marko Saarm

ET OLLA usaldusväärne, tuleks eelkõige olla neutraalne. Kirjutades ja rääkides tuleks arvestada kõigi võimalike vaatenurkade ja asjaosalistega, vähemalt ideaalses maailmas. Vikipeediast loen näiteks, et artiklid peavad lähtuma neutraalsest vaatepunktist. «See tähendab, et tekst kui tervik esitab ausalt, tasakaalustatult ning, kui vähegi võimalik, ilma autoripoolsete eelistusteta kõiki teema suhtes olulisi seisukohti, mis on avaldatud usaldusväärses allikas.»

Olen juba mõnda aega hämmingus tõiga üle, et ka looduskaitsjaid kutsutakse üles neutraalsusele. Praegune olukord, kus seisame pöördumatute kliimamuutuste lävel, tekitab minu meelest vajaduse järele mõelda, kas neutraalsus keskkonnahoiu aspektist on üldse võimalik. Kuidas rääkida looduse, ka linnalooduse hoidmise vajadusest nii, et keegi ei tunneks end riivatuna, samas vaadeldes teemat terviklikuna ja kõigi huvisid arvestades? Ja kes need «kõik» üldse on?