Allan Praats: oleme loodud nõnda, et sirutuda valguse poole

Jõuluõhtu jumalateenistus Viljandis Pauluse kirikus. Pildil Allan Praats. Foto: Elmo Riig

"Jah, Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult, oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist. Tema on loovutanud iseenda meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada endale pärisrahvaks, innukaks headele tegudele." (Tt 21:11)

ARMSAD sõbrad, hea kogudus ja jõuluõhtu kirikulised! Mul on südamest hea meel, et oleme täna siin, et ühes miljonite ja miljardite kristlastega kogu maailmas pühitseda Kristuse Jeesuse sündimise püha.

Hoolimata pandeemia surmaähvardusest oleme viivuks ühes Vaimus nendega, kes tulid kirikusse möödunud aastal ja viis aastat tagasi. Saame osa jõulumüsteeriumist nagu needki, kes tulid kirikusse 10, 50 ja 100 aastat tagasi. Et meiegi võiksime olla osa jõuluevangeeliumist ühes nendega, kes kummardusid Jeesuse sõime ette 2021 aastat tagasi. Loeme needsamad tekstid, laulame needsamad laulud ja palume palved, et meie esivanematele osaks saanud jõulurõõm ei läheks meist mööda.

SEE võib hõlpsalt juhtuda. Oleme harjunud, et jõulud on pillerkaar. Pidu, mis algab sellega, et kõigis poodides otsekui nõiaväel tulevad müügile sädelevas pakendis jõulumeened ja maiustused. Oluliseks saavad jõulumuusika ja jõuludeks valmistumine.

Pidutsemisega kaasnevad kohustused. Kaardid vaja saata ja kingitused osta. Kuusk vaja tuua ja ehtida. Söögi- ja joogipoolis tuleb õigel ajal varuda. Valmis panna jõuluvana ja jõulusalmid. Päkapikud ja jõulukingid. Piparkoogid, mandariinid, kommid ja verivorstid. Ahjupraad ja mulgikapsas. Viinad tuleb sügavkülma panna ja õlled käepärast, et pead parandada. Vein, vein! Ka seda ei tohi unustada, kui oled romantilise meelega ja igatsed näha armastatu silmi küünlavalgel säramas.

Linnatänavad säravad jõuluvalguses. Oleme vist tõepoolest harjunud, et jõulud on pillerkaar. Pidu, mis kordub aastast aastasse. Anname endast parima, et kogeda pisutki elevust ja rõõmu. Paraku see möödub kiiresti ja algab taas argipäev, morn ja hall. Kusjuures kummalisel kombel rahuldust tundes: küll on hea, et see jälle mööda sai!

Jõuluaeg ei kesta lõputult, aga sellel pisukesel perioodil – esimesest advendist kolmekuningapäevani – on oma üleilmne sisu ja sõnum Jumala sündimisest inimlapseks. Kaugel ajas ja ruumis ühes pisukeses Petlemma külas. Seepärast loemegi taas needsamad tekstid, laulame needsamad laulud ja palume palved.

KÜLLAP sa tead, et esimesed jõulud ei olnud päkapikkude ega jõuluvanaga pidustused. Jõuluevangeelium on kirja pandud väga siiralt ja lihtsalt. Olid mees ja naine. Joosep ja Maarja pidid keiser Augustuse käsul minema oma turvalisest kodust Naatsaretist Petlemma külla. Riigi tarvis oli vaja maksuraha nõuda ja igaüks pidi selle tarvis deklareerima oma kinnis- ja vallasvara. Loendaja ei tulnud rahva juurde, vaid inimesed pidid ametniku juurde minema.

Ja nad asutasid teele, hoolimata sellest, et Maarja pidi kohe-kohe sünnitama. Kohale jõudnud, ei olnud neil muud aset kui loomade varjualune. Sealsamas sai aeg täis ja Maarja tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.

Evangeeliumideks nimetatakse üldiselt Piibli nelja raamatut, mis kätkevad endas Jeesuse elu sündmusi ja õpetust. Evangeelium on kreekakeelne sõna, mis oli kasutusel vähemalt kolm sajandit enne Kristuse sündimist.

Minu kätte sattus kunagi kreekakeelne Homerose kirjutatud raamat pealkirjaga "Odüsseia". Lehitsesin seda, et uudishimust ja harjutuseks lugeda mõned kreekakeelsed laused. Raamatu vabalt võetud kohalt lahti löönud, leidsingi selle sõna – "eu angelion".

KREEKAKEELNE sõna evangeelium koosneb kahest sõnast – "eu" ja "angelos". "Hea" ja "ingel". Ingel tähendab sõnumit, aga ka sõnumikandjat.

Küllap tead seda lugu. Kuningas Odüsseus läks sõjakäigule Trooja linna vastu. Sõda oli võidukas, aga Odüsseuse eksirännakud kestsid aastaid. Tema abikaasa Penelope üha ootas, tõrjudes tüütuseni abieluettepanekuid, mis muutusid lausa ähvardavaks. Ühel päeval tuli tema juurde kerjus, kes ütles, et tal on kuningannale rõõmusõnum – evangeelium. Ta lasti kuninganna palge ette ja kuninganna küsis, mis on tema sõnum. Kerjus ütles: "Su mees Odüsseus elab. Ta tuleb koju!"

Rõõmusõnumi toojale oli toona ette nähtud tasu. Aga kuidas on võimalik teha kindlaks, et tegemist ei ole valskusega? Niiviisi võib ju igaüks tulla ja ütelda, mida teised loodavad ja väga kuulda ihkavad.

Mingis mõttes kehtis aga ka tollal süütuse presumptsioon. Rõõmusõnum võeti tänu ja kergendustundega vastu. Tasu pidi sõnumitooja saama siis, kui Odüsseus tõesti koju naaseb. Kerjusest ränduri elu sai sellega seoses tähenduse. Ta oli valitud viima lootuse ja armastuse sõnumit. Ta elu oli seotud inimesega, kes usaldas talle sõnumi viimise, ja temaga, kellele sõnum tuli viia. Tema sõnumist sõltus kuningriigi saatus.

JEESUSE Kristuse sündimisest sai samuti rõõmusõnum. Jeesuse vanemad olid muistsete kuningate soost – Taaveti soost. Sündinud oli Iisraeli riigi õigusjärgse valitseja järeltulija. Rooma okupatsiooni all ägav Juuda rahvas ootas vabanemist orjastavast ikkest. Omaenda rahva kuninga sündimine oli seda enam oodatud, et valitsevaks kuningaks oli keiser Augustus nimetanud edomi rahvusest vägivallavalitseja Herodese. See oleks võrdpildina midagi sarnast, kui eestlastel oleks presidendiks mõni naaberrahvusest inimene.

Jeesuse sündimisega levis kuuldus, et on sündinud tõeline kuningas, kes võidab tagasi oma trooni ja lunastab Iisraeli rahva türannia orjusest. Imperaatori käpikkuningas Herodes andis sellele omalt poolt hoogu sellega. Kuuldes, et Taaveti Poeg on sündinud, laskis ta Petlemma ümbruskonnas mõrvata kõik hiljuti sündinud poisslapsed. Joosep ja Maarja olid selleks ajaks ühes lapsega põgenenud Egiptusesse.

See on Jeesuse sündimise lugu, millest sai osa evangeeliumist.

Kirikus kasutatakse sõna "evangeelium" Jumala valitsuse ehk teokraatia ilmsiks saamise ning selle sõnumi kuulutamise ja kuulmise tähenduses. Nähtamatu Jumal, ent ometi kõiges nähtav, sünnib inimlapsena. Sünnib väga vaestes ja tagasihoidlikes oludes. Sünnib laudas, kus talle ei ole muud aset kui loomade söögisõime pandud heinad.

JÕULUÕHTUL sünnib meie maailma Lunastaja, kes võidab patu, kuradi ja surma ehk tänapäevaselt väljendudes ületab kannatuste, haiguste ja surma piirid. Jeesuse Kristuse sündimise sõnumist sai globaalne ajastuid ja millenniume ületav sündmus, milles meiegi oleme osalised.

Viljandi Pauluse kirikus on jõulusid pühitsetud 155 aastat. See on pisuke aeg. Pisku võrreldes 2022 aastaga, mis on möödunud Jeesuse Kristuse sünnist. Ometi on see meile imeline aeg selle poolest, et see kaunis hoone sündis ühes rahvusliku ärkamisega. Meie kirik on eriline oma sõnumi poolest. Iga kivi selles ehitises on väljakutse orjusest. Meie kirik on märk meie esiisade lootustest ja igatsustest. Sellest, et nad ei tahtnud enam olla pelgalt maarahvas võõramaalastest haldurite käsukoorma all, vaid eestlased. Vaba rahvas vabal maal.

Meie kirik sümboliseerib uue inimese ja ühiskonna sündi, tänu millele oleme praegu iseseisev riik ja rahvas. Täna oleme meie siin märgiks ja tunnistuseks religioossest ja rahvuslikust järjepidevusest. Oleme igaüks üksikult ja ühtlasi üheskoos oma kultuuri ja keele järjepidevuse kandjateks.

Leelo Tungal on luuletanud: Ühteviisi kirgas, hele jõuluöö on kõikidele/vaestele ja jõukatele, arutuile, nõukatele/uhkeile ja rusutuile, usklikele, usutuile,/solvatule, salvajale, vangile ja valvajale,/öö on sama, sõnum sama – kõiki tuldi lunastama … /T ahaks öelda: Kõiki neid/Tegelikult tead: ka meid.

Meie eludes on head ja kurja, rõõmu ja kurbust, lootust ja meeleheidet, õnne ja valu. Aga oleme loodud nõnda, et sirutuda valguse poole, mis Kristuses on ilmunud. Pigem mitte klammerduda mure ja ängistuse külge, sest Kristus on sündinud, et meil oleks rõõmu ja rahu.

Toimetatud ja lühendatud jõuluõhtul Viljandi Pauluse kirikus peetud jutlustest.