K, 28.09.2022

Karvaste Bradide ja nurruvate Angelinade vahejaam

Üllar Priks
, reporter
Karvaste Bradide ja nurruvate Angelinade vahejaam
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hooldaja Lorena Oltsmeier jalutab Reginat, kelle kaks rõõmurullist poega Rehka ja Rooma kakerdavad palumatagi emmel sabas.
Hooldaja Lorena Oltsmeier jalutab Reginat, kelle kaks rõõmurullist poega Rehka ja Rooma kakerdavad palumatagi emmel sabas. Foto: Erakogu

Tõtt-öelda pole loomadel jõuludest sooja ega külma. Nad vajavad turvalist elukeskkonda ja regulaarset kõhutäidet ning mitte üksnes detsembris, vaid aasta ringi. Just seda on Eestis juba 14 aastat täie pühendumusega pakkunud Varjupaikade mittetulundusühing, mille esimene ja seniajani töötav rakuke tegutseb Viljandi külje all Tümal.

Kui Sakala pisut pärast kella üheksat hommikul varjupaiga territooriumile loksub, on ümbrus juba neoonoranžidest jopedest vilkumas. Tähelepanelikult uudistades võib iga jope ümber ringi tuuseldamas näha ka tegusaid krantse. On hommikune jalutusaeg.

Kui algusaastatel olid töötajad sunnitud koeri ketis hoidma, siis nüüd on see minevik. Paksemapoolse karvaga tegelased saavad ringi joosta aiaga piiratud õuealal ja kõleda ilma eest mõnda varju all asuvasse kuuti pugeda, külmakartlike tarvis on hoone ruumides spetsiaalsed boksid.

Märksõnad
Tagasi üles