15 Viljandimaa juhti said musta jõulukaardi

Sel aastal saatis politsei suurimatele liiklusrikkujatele üle Eesti 761 musta jõulukaarti. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Sel aastal saatis politsei suurimatele Eesti liiklusrikkujatele 761 musta jõulukaarti. Esimest korda on kaardisaajate seas ka need, kes on saanud kiiruskaamera hoiatustrahvi kümme korda või rohkem. Viljandimaale saatis politsei tänavu 15 musta jõulukaarti. Kuus nendest tuli Viljandi valda, viis Viljandi linna, kaks Põhja-Sakala valda ja sama palju Mulgi valda.

"Kõigi kaardisaajate rikkumiste seas oli enim lubatud sõidukiiruse ületamisi, muid liiklusalaseid rikkumisi ja liiklemist sõidukiga, mis polnud läbinud tehnoülevaatust," rääkis politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Annika Maksimov.

PPA saatis enim liiklusreegleid rikkunud inimestele musta jõulukaardi 11. aastat. Vähemalt neli liiklussüütegu on tänavu toime pannud 648 inimest. Seda on sadakond inimest vähem kui möödunud aastal. Esimest korda potsatas kaart ka nende 113 inimese postkasti, kes on saanud kiiruse ületamise eest hoiatustrahvi aasta jooksul kümnel korral või enam.

PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul tekitab nii kaamerate kui ka politseinike fikseeritud rikkumiste statistika muret, sest paraku on kiiruse ületamine Eestis kujunenud sotsiaalseks normiks ja seda rikkumist ei võeta tõsiselt.

"Musta kaardiga tuletame sõidukijuhtidele meelde, et kiiruse ületamine on üks raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste peamisi põhjuseid," ütles Loigo. "Kiiruseületamisega võidetud vähene aeg ei kaalu mitte mingil juhul üles raskeid või pöördumatuid tagajärgi, mida võib liikluses kiirustamine endaga kaasa tuua. Oma aega tuleb osata planeerida viisil, mis ei pane enda ega teiste elu ohtu."

Kõige rohkem liiklussüütegusid pani tänavu toime 2002. aastal sündinud noormees, kes jäi aasta jooksul politseile silma 22 korral. Tema rikkumiste hulka kuuluvad muu hulgas nii juhtimisõiguseta kui ka alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine. Kõige rohkem hoiatustrahve kiiruseületamiste eest määrati 1966. aastal sündinud mehele, kellel on neid aasta jooksul kogunenud lausa 147.

Kõige rohkem on kaardisaajate seas 22–31-aastasi põhihariduse ja Eesti kodakondsusega noormehi. Kaardi saab 56 naist.

Kaardi saajatest enamik ehk 312 elab Harjumaal, neist 224 Tallinnas. 109 kaarti läheb Ida-Virumaale, neist 41 Narva ja 31 Kohtla-Järvele. Pärnumaale saatis politsei 72 ja Tartumaale 70 kaarti. Järgevad Lääne-Virumaa, kuhu saadeti 36 kaarti, ja Valgamaa, mille elanikud said 33 kaarti.