Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/01/27/123577t1hf277.jpg)
MA EI TASSIKS väikese Võhma poliitilist musta pesu suurema avalikkuse ette, kui siinsed linnajuhid oleksid mulle ja teistelegi kodanikele vastanud õigel ajal ja korrektselt. Pealegi pidavat jagatud mure olema pool murest.
Kogu alljärgnev saaga sai alguse, kui lugesin läinud aasta novembris ilmunud Võhma «Linnalehest» volikogu esimehe Leida Kulla artiklit, millest selgus, et 2008. aastal olid suviste linnapäevade kulud kokku ligi 346 000 ja tulud 213 000 krooni. Seega ulatus kahjum 132 000 kroonini. Et olin aastatel 2002—2005 linnapeana analoogiliste asjadega kokku puutunud, hakkas teema mind tõsisemalt huvitama.
3. DETSEMBRIL peetud rahvakoosolekul küsisin linnajuhtide käest, millised olid viimaste linnapäevade suuremad kuluartiklid. Lühidalt öeldes tahtsin teada, mis säärase puudujäägi põhjustas ning mille arvelt see kaetakse. Volikogu esimees ja abilinnapea Aare Järvik ei püüdnudki vastata. Linnapea Avo Põder hämas midagi avalike ürituste korraldamisega seotud ilmastikuriskidest.
Koosoleku algul jagas volikogu esimees rahvale trükiseid pealkirjaga «Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepingu täitmine 21 juunist kuni 2007 kuni 30 november 2008. a.». (Täpselt selline see pealkiri oligi!) Kogu üllitis oli kirjutatud tundmatus keeles, mis meenutas kohati eesti keelt. Lisaks oli selles kasutatud seni tundmatut arvusüsteemi.
Saatsin veidi hiljem elektronpostiga volikogu liikmetele küsimuse, kas trükise koostas volikogu esimees ainuisikuliselt või lugesid selle läbi ja andsid oma nõusoleku avaldamiseks ka ülejäänud koalitsiooni liikmed. Vastuseid pole ma saanud. Pealegi pole kahel meie linna rahvaesindajal e-postiaadressigi, mille põhjal võib järeldada, et nad kasutavad postituvide teenuseid või mõnda teist samavõrd arhailist kommunikatsioonivahendit.
KOOSOLEKU viimane teema oli Võhma keskele statsionaarse laululava ehitamisega seonduv.
Ehkki lava sellesse kohta rajamise vastased olid koosolekule palutud lausa nimeliste kutsetega ning vestlus oli planeeritud soliidsena, väljus teema käsitlemine aeg-ajalt korraldajate juhtimise alt: osa koosolijaist ei suvatsenud kuulata protestijate esindaja argumente, samuti tehti publiku hulgas mingisugune arusaamatu hääletus.
Et linnapea ei leidnud paberil ega arvutis ühtegi dokumenti, mis oleks veidigi selgitanud rahvusvahelise projekti «Connecting Stende and Võhma» sisu ja tagamaid, kordasin oma küsimusi detsembrikuu «Linnalehes».
Samas lehes ilmusid korrigeeritud kujul niinimetatud koalitsioonilepingu täitmise (kommentaarideta) aruanne, linnapea veerg ja abilinnapea artikkel «2008. aasta erinevates valdkondades». Ka neist ei leidnud ma vastuseid juba varem esitatud ja selles lehenumbris korratud arupärimistele. Küll aga väitsid linnapea ja tema abi kindlameelselt, et laululava valmib järgmiseks suveks.
OSALESIN linnakodanikuna 22. detsembril toimunud linnavolikogu istungil. Enne selle ametlikku algust jagas volikogu esimees mõnele volikogu liikmele mingisuguseid pabereid. Hiljem sain teada, et need olid protestijate 18 küsimust (kahjuks ilma mahuka selgitava materjalita, mis varem nendega kaasnenud oli).
Pärast istungi ametliku osa lõppu korraldas Ago Vingissar volikogu liikmete seas hääletuse teemal, kes on laululava ehitamise poolt, kes vastu. Tulemust ei protokollitud.
Protestijate küsimused esitati volikogule ja linnavalitsusele esimest korda juba 20. novembril. Vastuseid ei ole seniajani.
28. detsembril tegin linnavolikogule ja -valitsusele linnapäevade eelarvete kohta teabenõude. Kahjuks oli seepeale minu postkasti tulnud Aare Järviku e-kiri kõike muud kui vastus minu küsimustele.
Saatsin 5. jaanuaril uue kirja lisaküsimustega volikogu liikmetele. Vastasid ainult opositsiooni liikmed Enna Tikas ja Ergo Prave.
Edaspidine kirjavahetus volikogu esimehega andis küll ülevaate viimaste aastate linnapäevade üldkuludest ja nende kasvust, kuid detailsem ülevaade tuludest ja kuludest konkreetsete artiklite kaupa on saladuseks jäänud. Kibestunud ja õela inimesena teen järelduse, et küsin infot selle kohta, mida tõenäoliselt ei olegi olemas.
SUHELDES linnakodanikega, kes protestivad laululava ehitamise vastu nende elamukruntide vahetusse lähedusse, on selgunud veelgi kummalisemaid fakte. Nimelt eitas linnapea 3. detsembril, et olemas on laululava ehitusprojekt. Väike uurimistöö linna kodulehe dokumendiregistris annab aga huvitava info. Nimelt on juba 27. juunil saadetud Eesti-Läti programmi sekretariaadile Võhmas Tallinna 15 asuva laululava 19-leheküljeline ehitusprojekt ning ehitusload kaheksal leheküljel. Riiklikus ehitusregistris on 20. juunil registreeritud linnapea esitatud ehitusload laululavale, piirdeaiale ja välisvalgustusele.
Ehitusprojekti kooskõlastuse huvitatud isikuteks on märgitud Võhma linnavalitsus ja Avo Põder. Lihtsamalt öeldes kooskõlastas linnapea ehitusprojekti iseendaga.
Rohkem kooskõlastusi elektroonilise registri andmetel pole. Keda ja mida võhmalased nüüd uskuma peaksid?
Volikogu 22. detsembri istungil aset leidnud arutelu jälgides jäi mulle mulje, et mitte ükski volikogu liige pole näinud ainsatki dokumenti, mis on kõnealuse projektiga seotud, ning piirdutud on linnapea suulise infoga. Ometi määrati linnapea volikogu liikmete enamuse otsusega rahvusvahelise projekti ehitusliku poole projektijuhiks.
Rahalises mahus tunduvalt suurema vastutusega niinimetatud pehme poole projektijuhi ja raamatupidaja pidi linnapea oma korraldustega määrama. Kui seaduslik see protseduur on, saavad hinnata selle ala asjatundjad.
PROBLEEME ON meie linnakeses ka detailplaneeringutega. Nimelt algatas linnavõim 2006. aastal Võhma linnapargi ja bussijaama detailplaneeringu ning selleks eraldati lisaeelarvega 40 000 krooni. Mis järgus protsess praegu on, ei tea keegi.
Seni ametlikult veel riigile kuuluvale maale rajati läinud suvel asfalteeritud kergtee ja paigaldati elektrikaablid koos valgustuspostidega. Milliste konkreetsete projektide alusel seda tehti? Kas kooskõlas olematu detailplaneeringuga?
Siit tuleneb minu järgmine küsimus: kas linnapea töös ilmnenud probleemides ei ole mitte süüdi tema tavatult suur töökoormus? Nimelt tegeleb Avo Põder peale Võhma linnapeana töötamise veel füüsilisest isikust ettevõtjana. Ka on ta Kõo vallavolikogu ja selle volikogu komisjoni liige ning Kõo valla ehitusnõunik. Nagu eespool öeldud, määras Võhma linnavolikogu ta ka rahvusvahelise projekti projektijuhiks.
Kas linnavolikogu on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel andnud nõusoleku kõigiks nendeks lisategevusteks? Või ei kehtigi Võhmas Eesti Vabariigi seadused?
Eri artikleid lugedes ja volikogu opositsiooni esindajatega suheldes olen aru saanud, et stiilis «ise küsin, ise vastan» on Võhmas asju aetud juba vähemalt 2006. aastast alates. Kas linnavolikogu liikmed kui seadusandliku kogu esindajad on kursis, et täidesaatva võimu ehk linnavalitsuse istungite protokollid ja vastu võetud otsused pole Võhma elektroonilisel kodulehel nähtavad?
JUTU KOKKUVÕTTEKS esitan kolm korduma kippuvat küsimust, millele loodan Võhma juhtidelt ajalehe veergudel vastused saada.
Esiteks: miks linnapea Avo Põder avalikult valetab? Teiseks: miks on Võhmas osa avalikku teavet linnakodanikele sama hästi kui kättesaamatu? Kolmandaks: kes Võhma linna praegu tegelikult juhib?