Karl Gustav Adamsoo: sul on täpselt nii kaua kiire, kui saad teada, et vanaema enam pole

Eakas inimene. Pilt illustratiivne Foto: Tiina Oja

VIIMASTE aastate jooksul, kui olen uurinud tehnoloogia rolli seenioride igapäevaelus ning toetanud neid digiteadlikkuse kasvatamisel, on jäänud paljudest telefonikõnedest või laua taga peetud vestlustest kõlama lause: «Eks ma ikka taha, et lapsed aitaksid, aga neil on ka nii kiire ja ma ei taha jalus olla.» Nende hääles on olnud igatsust ja kurbust.

Paljud eakad tunnevad puudust inimesest, kellega rääkida. Jõulukuu paneb meid küll rohkem oma lähedastele aega leidma, ent peaksime senisest enam looma seeniorideni ka tehnoloogilisi sildu. Just selleks, et päeva jooksul kodus tekkivast üksindustundest ei sugeneks hall vari, mille taha võivad hakata kaduma nii turvatunne kui ka elurõõm.