Põhjamaa tiivulised talvetrotsijad jahutavad verd ja pidurdavad ainevahetust

Vareslased on siinse kliimaga ehk kõige paremini harjunud. Nemad kaugele lendama ei kipu ja alustavad pesitsemist juba veebruaris. Foto: Marko Saarm

Viimastel aastatel kipub talv meil olema pehme, nädalapäevad tagasi ehmatas ilmataat aga päris krõbedate külmakraadidega. Inimene saab sellisel puhul ahju mõne lisahalu torgata ja kõlgutab jalgu edasi, kuid linnuriiki võib ootamatu pakane räsida õige kurjasti.

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogi Marko Mägi sõnul pesitseb Eestis soojal ajal tublisti üle 200 linnuliigi ning ühtekokku on meie aladel märgatud peaaegu 400 liiki. Paikseid on neist sadakond ja enamik lendab ilma jahenedes lõuna poole. Osa liikide esindajad maanduvad mõnes lähiriigis, leidub aga neidki, kes põrutavad suisa teisele poole ekvaatorit. Kui suitsupääsukeste sihtkoht on Lõuna-Aafrika, siis tiirud lendavad välja päris arktilistele aladele. Aasta jooksul suudavad nad maha lennata kuni 80 000 kilomeetrit. Teel tuleb neil taluda nii külma kui kuuma.