R, 9.12.2022

Hariduslike erivajadustega noored käisid Soomes ettevõtteid loomas

Sigrid Koorep
, ajakirjanik
Hariduslike erivajadustega noored käisid Soomes ettevõtteid loomas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Helsingis kohtunud Eesti, Läti ja Soome noored pakkusid välja äriideid, millega nende loodavad õpilasfirmad võiksid tegelda. Juttu oli toitu vedavatest robotkulleritest ja spordirõivaste õmblemisest.
Helsingis kohtunud Eesti, Läti ja Soome noored pakkusid välja äriideid, millega nende loodavad õpilasfirmad võiksid tegelda. Juttu oli toitu vedavatest robotkulleritest ja spordirõivaste õmblemisest. Foto: Erakogu

Viljandi kutseõppekeskuse hariduslike erivajadustega noored käisid novembris Helsingis Haaga-Heelia ülikoolis rahvusvahelisi õpilasfirmasid asutamas.

Nagu rääkis Viljandi õpilasrühma juht, kutseõppekeskuse inglise keele õpetaja Ryan Sandberg, on kutseõppekeskuses igal aastal olnud õpilasfirmade päev ja nüüd oli soov hariduslike erivajadustega õpilastele samasugust kogemust anda. Nendega tuleb aga rohkem tegelda ja paari päevaga nad firma­ideed kokku ei pane. Nii leitigi projekt ­SENsationalSTEM, mis võimaldab koos Soome ja Läti kooliõpilastega suurema juhendamise toel rahvusvaheliselt õpilasfirmasid asutada. Nimetatud projekt ongi kutsutud ellu, leidmaks lahendusi, kuidas hariduslike erivajadustega õpilased saaksid oma oskusi kasutades isiklikku sissetulekut teenida.

Spordirõivad, ilutooted ja robotid

Kaheaastasest projektist on esimene aasta seljataga ning Ryan Sandbergi sõnul on välja koorunud juba mitu päris head äriideed. Üks rühm näiteks on võtnud eesmärgiks disainida märkmikke ning teine tahab teha spordirõivaid, pidades silmas tootmise kohalikkust ja keskkonnasõbralikkust. Mentorid annavad õpilastele nõu ja aitavad töötubades idee elluviimisele lähemale liikuda. «Näiteks ütlevad, et idee on hea, aga küsivad, kus riideid tootma hakatakse või kuidas see vabrik ikkagi luua, sest tegelikult on ju vaja teha palju samme, enne kui lõpptulemuseni jõutakse,» rääkis Sandberg.

Oma äriidee on õpetajatele ja mentoritele esitanud 11 meeskonda. Need ulatuvad eakate üksinduse leevendamise soovist ilutoodete valmistamise ja robotite abil koduse toidu kohaletoomise mõtteni.

95 663

2020. aasta lõpul oli Eestis osaline töövõime määratud 60 056 ja puuduv töövõime 35 607 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesi oli 95 663.

Eesti töötukassa

Praegu, projekti esimese aasta lõpuks, on õpilastel olemas plaan, kuid midagi käega katsutavat veel mitte. Loodud õpilasfirmad registreeriti Soomes mittetulundusühingu Junior Achievement Finland kaudu ning kevadeks oodatakse äriplaani ja seejärel võimaluse korral esimesi näidistooteid.

Sandbergi sõnul on niisugune ettevõtmine hariduslike erivajadustega õpilastele äärmiselt oluline. Tänu sellele saavad nad ettevõtluskogemuse ja tunde, et tõepoolest on võimalik oma äriga tegelema hakata. Regulaarselt asetleidvad kohtumised, töötoad ja arutelud aitavad firma­asutajaid ree peal hoida, sest nagu Viljandi õpilasrühma juht ütles, vajavad nad veidi rohkem aega ja juhendamist kui tavaõpilased koolis. «Teeme nendega rohkem kaasa ja seda sellest projektist osavõtmine võimaldabki.»

Mõte oma ettevõtte loomisest

Projekti SENsationalSTEM partnerid on Eesti puuetega inimeste koda, Soome Haaga-Heelia ülikool ja Läti mittetulundusühing Sustento. Novembris käisid Eestist Soomes õpilasfirmasid loomas peale Viljandi kutseõppekeskuse seltskonna ka Tartu Herbert Masingu kooli hariduslike erivajadustega õpilased, õpetajad ja mentorid.

Eesti puuetega inimeste koja peaspetsialisti Vladislav Veližanini sõnul ei ole varem õpilasfirmade asutamiseks, vähemalt puuetega inimeste koja kaudu, niisugust rahvusvahelist koostööd tehtud ja seepärast ollakse väga põnevil. Murekohaks on aga vähene füüsiline kontakt: et ettevõtmise kavandamist alustati enne pandeemiaaega, oli rahvusvahelisi kohtumisi esialgu plaanis hulga rohkem, praegu on omavaheline suhtlemine kolinud peamiselt Zoomi. Helsingis oligi esimene näost näkku suhtlus, kus ka Soome ülikooli õppejõud harisid noori ettevõtluse teemadel.

Järgmine kohtumine on planeeritud Lätti, kuid praegu jätkatakse tööd veebi kaudu. Veližanini hinnangul ongi projekti juures ääretult tähtis rahvusvahelise koostöö kogemuse saamine, samuti ettevõtte loomise nii-öelda kuivtreening.

Ilmselt kõik väljapakutud ideed reaalselt toodeteks ei formuleeru, aga isegi kui neist sünnib kolm või neli, mis läbi löövad, on hästi. «Üritame luua tunnet, et keegi ei pea oma erivajaduse tõttu välja jääma. Toome kokku sarnaste erivajadustega inimesi, et neid võimestada ning näidata, et nad saavad paljuga hakkama ja erivajadus ei takista neid,» kõneles Veližanin.

Ta nõustus, et üks asi on õpilasfirma loomine, aga suurem eesmärk on näidata, et ka hiljem on võimalik siseneda ettevõtlusmaailma. «Anname neile teadmisi ja viime neid kokku. Aitame mõtte jooksma panna, et sellelt pinnalt saaks edasi minna. Kui nad selle kuivtreeninguna läbi teevad, siis võib-olla mõne aasta pärast otsustavad nad mõne muu äriideega välja tulla.»

Veližanin lisas, et muidugi on suur võit, kui puuetega inimesed saavad olla iseendale tööandjaks, ja seda võiks meie ühiskonnas senisest märksa rohkem olla. Takistuseks on tema arvates olnud puudujäägid ettevõtluskultuuris. «Kui näitame inimestele, et see on variant, siis usun, et nad saavad väga hästi hakkama,» ütles ta ning rääkis, et praegu on Eestis küll igasuguseid tööprojekte, mille puhul puuetega inimesed saavad ettevõtetega koostöös midagi toota või teenuseid osutada, kuid see on enamasti kõik. «Muidugi on pimemassööride mittetulunduslik organisatsioon. Pimemassaaži kasutan ka ise ja leian, et see on oluliselt huvitavam võrreldes tavalisega. Mul on tarbijana ka parem teenust osta, sest tean, et nii toetan ühiskondlikult olulist teenust.»

Veližanin nentis, et näeb puuetega inimeste loodud ettevõtetes suurt potentsiaali ning ilmselt on teisigi, kes on nõus neid toetama just sel põhjusel, et tahavad heale asjale kaasa aidata. Ühe suurepärase näitena tõi ta eestlaste hiljuti loodud mobiilirakenduse Voxmate, mille idee tuli ühe looja nägemiskaotusest. «See näitab, et puuetega inimesed ei pea mitte ainult lihttööd tegema, vaid päevakorral on ka kõrgtehnoloogia.»

STATISTIKA

2020. aasta lõpul elas Eestis 145 346 puudega inimest. Nende osa riigi rahvastikust oli 11 protsenti.

  • Sügava puudega inimesi oli 16 187 ehk 11 protsenti kõigist puuetega inimestest.
  • Raske puudega inimesi oli 76 658 ehk 53 protsenti kõigist puuetega inimestest.
  • Keskmise puudega inimesi oli 52 501 ehk 36 protsenti kõigist puuetega inimestest
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
Märksõnad
Tagasi üles