Et siis see Eesti film. Kodumaise kinokunsti üle võibki jaurama jääda. Vahet pole, mis nurga alt ta lõppude lõpuks kellelegi piinlik või talumatu tundub. Kui aga kõik need raagus puudega ängiteosed kõrvale jätta, siis näiteks "Klassikokkutuleku" võttis publik suurte rõõmuhõisetega vastu. Olgu, stsenaarium oli taanlastelt ja kohandatud siinsesse konteksti, kuid ega see filmi väärtust kahandanud. Tehtud oli see ju lihtsaks meelelahutuseks, millele kaasa elades sai muretult jaburate olukordade üle naerda kõõksuda.
Tellijale