Daniele Monticelli: kõrgharidustöötajad on väsinud ootamast valget laeva

Itaalia päritolu eesti filosoof, semiootik, tõlkija ja Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

KURB ON tõdeda, et Eesti ajakirjandus ja arvamusliidrid kipuvad kõrgharidusele tähelepanu pöörama ainult skandaalimaiguliste uudiste puhul. Meenuvad poliitikute ja riigiametnike plagiaadijuhtumid, skeemitamine teadusrahaga, välistudengite «värbamine» ... Möödunud nädalatel on väheke furoori tekitanud Tallinna ülikooli (TLÜ) otsus mitte avada järgmisel õppeaastal vastuvõttu infoteaduse bakalaureuse õppekavale. Avalikkuse reaktsioon sellele otsusele nii nagu kõikide eelmiste juhtumitegi puhul on olnud kriitiline näpuviibutus ainuüksi ülikoolide poole. Maarja Vaino (Postimees, 22. november) läks oma üldistustega niikaugele, et süüdistas ülikoole «kultuurilise katkestuse» tahtlikus tekitamises, sest ülikoolid justkui keelduksid ideoloogilistel põhjustel taastootmast «eestikeelset ja -meelset eliiti».

Sellised süüdistused on põhjendamatud, kuid ühes tuleb Maarja Vainoga siiski nõustuda. On nimelt tõsi, et akadeemilised töötajad ei kipu avalikkuses eriti sõna võtma, või täpsemalt öeldes, nad teevad seda vaid siis, kui on vaja populariseerida oma uurimistöö tulemusi või osaleda Eesti ühiskondlikes diskussioonides. Väga harva võtavad nad sõna selleks, et kirjeldada ülikoolides toimuvat.