Rauast pätsid aitavad minevikult saladuseloori kergitada

Ragnar Saage ja Andres Järvpõld eksperimenteerivad muistsete rauasulatamisvõtetega. Foto: Elena Salmina

Värskelt valminud lühifilm «Maalasti asulakoht – käsitöö kiviajast tänapäevani» aitab pilku heita sügisel Põhja-Sakala valla Maalasti külas tehtud arheoloogilistele kaevamistele, mis tõid päevavalgele palju põnevat.

Maalasti küla Mäeltoa talu on korduvalt tähelepanu äratanud haruldaste muinasleidudega. Sealt on avastatud tulekivikilde, pronksist ehisnööp tutulus, kolme tuhande aasta vanune putkkirves ja rauast kamakaid. Ekspertiis kinnitas, et kolme aasta eest leitud rauakamakad on ligi tuhat aastat vanad. Teadaolevalt pole Viljandimaalt enne midagi seesugust leitud.

Põnev paik

Tartu ülikooli arheoloogia­kabinetis valminud metallograafilise analüüsi põhjal pakutakse, et need leiud võiks dateerida meie ajaarvamise algusest XIV sajandi lõpuni ehk perioodi, mil Eestis on rauda toodetud.