Suure-Jaani valla kraanidesse jõuab puhas vesi

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühingu Wesico Project töömehed on Olustveres olnud ametis aasta algusest. Vahepeal pidasid nad kaks nädalat külmapühi, aga nüüd müttavad taas uue hooga.
Osaühingu Wesico Project töömehed on Olustveres olnud ametis aasta algusest. Vahepeal pidasid nad kaks nädalat külmapühi, aga nüüd müttavad taas uue hooga. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Suure-Jaani valla suuremate asulate elanikud võivad käesoleva aasta lõpul nautida puhast joogivett, sest selleks ajaks on lõppenud ulatuslik vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetamine.

Suure-Jaani veemajandusprojekti kestel uuendatakse torustikku ning rekonstrueeritakse biopuhastid ja pumbajaamad Reegoldis, Olustveres, Kõidamal, Sürgaveres, Vastemõisas ja Suure-Jaanis. Ülde külas uuendatakse veetorustik ja pumplad.

Tööd lähevad maksma 5 878 870 miljonit eurot, sellest 3 954 716 miljonit tuleb keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toena ning Suure-Jaani vald tasub omaosaluse ja need kulud, milleks toetust ei anta. Töid teeb ehitushanke võitnud konsortsium Wesico Project ja Arco Ehitus.

Aktsiaseltsi Suure-Jaani Haldus juhataja Aivar Veeperve sõnutsi olid valla suuremad külad nõukogudeaegsete majandite keskused, seega on seal vee- ja kanalisatsioonisüsteem üsna korralikult välja ehitatud. Et need on rajatud aga mitu aastakümmet tagasi, on ajahammas teinud oma töö.

«Viimastel aastatel tuli ette palju lekkeid, samuti oli mureks vee kvaliteedi halvenemine, näiteks rauda oli liiga palju ning aja jooksul oli torudesse kogunenud hulgaliselt setteid, mis põhjustasid ummistusi,» selgitas Veeperv.

Lisaks tegi muret see, et paljudes majapidamistes oli surve liiga väike. Nimelt paigaldati Vene ajal väga suure läbimõõduga torud lootuses, et keskused tulevikus veelgi kasvavad. Paraku läks vastupidi.

Linnarahvas jõuab tänapäeva

Kui praegu on käsil vana torustiku uuendamine, siis mullu rajati Suure-Jaanis uusi trasse, suurendades ühise veevärgiga liitunute protsenti 30-lt 60-le. See tähendab, et linna vee ja kanalisatsiooni sai 86 majapidamist.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse esimese ja teise etapi 1 357 817 euro suurusest maksumusest tuli KIK-i toetusena 1 085 618 eurot. Praegu käimasoleva kolmanda etapi kestel liitub linna veevärgiga veel 65 majapidamist. Selle projekti maksumus on 649 272 eurot, vald tasub omaosalusena 97 391 eurot ja ehitab hanke võitnud San-Erika Ehituse osaühing.

Kvaliteetne vesi ja korralik kanalisatsioon

Arendusnõunik Aino Viinapuu sõnul on neljandaks etapiks, mis tähendab torustiku väljaehitamist kõigi Suure-Jaani linna reoveekogumisala piires elavate inimeste tarbeks, kavas küsida raha järgmises KIK-i taotlusvoorus. Positiivse tulemuse korral saavad ka viimase etapi tööd alata juba käesoleval aastal.

Kuigi valdav osa töödest tehakse KIK-i toetusega, on projektide omaosalus väga suur. Vallavanem Tõnu Aavasalu ütles, et selle katmiseks on vald juba võtnud ja kavatseb veelgi võtta pangalaenu.

«KIK annab suurt toetust aastani 2013. Seega on mõistlik seda ära kasutada. Kui inimeste elamistingimusi vaadata, siis kvaliteetne vesi ja kanalisatsioon on neist ühed tähtsamad, sellepärast on need ka meile olulised,» selgitas vallavanem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles