/nginx/o/2012/02/15/959390t1h56b3.jpg)
Kuidas teha nii, et Eesti kaitsealadel toimetavad ametkonnad, loodusturistide võõrustajad ja kohalikud elanikud ajaksid ühte asja ning sellest tõuseks tulu nii inimestele kui loodusele?
Eesti looduskaitsealad vajavad edaspidi paremat koostööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just see oli peateema, mida arutati 8. ja 9. veebruaril Viljandimaal Vanaõue puhkekeskuses peetud seminaril «Kaitsealad, turism ja kohalikud kogukonnad».
Keskkonnaameti korraldatud kahepäevasel üritusel said kokku mitme looduses toimetava ametkonna esindajad, loodusturismi ettevõtjad ning rahvusparkides tegutsevate kohalike ühenduste juhid. Nad pidasid nõu koostöö üle ning kõnelesid teistelgi kaitsealade teemadel.
Koostöös on augud
«Ürituse mõte sai alguse sellest, et soovime moodustada rahvusparkidesse koostöökogud, kus oleksid esindatud kõik seal toimetavad osapooled,» rääkis Leelo Kukk, kes on looduskaitse vallas keskkonnaameti peadirektori asetäitja.
Ta tõdes, et Soomaal on selline koostöökogu tegutsenud juba mitu aastat ning hiljuti loodi samasugune ka Lahemaale. Mujal toimetavad ametkonnad praegu rohkem omapäi.
«Oleks hea, kui jõuaksime kokkulepeteni selles, mida teevad kaitsealasid valitsev keskkonnaamet, sealset külastuskorraldust arendav riigimetsa majandamise keskus, omavalitsus ja turismiettevõtjad. Praegu on meie töös paraku auke,» selgitas Kukk.
«Muu hulgas muudab meid murelikuks tõsiasi, et keskkonnaamet peab kaitseala valitsejana tagama loodusväärtuste säilimise. Selleks teeme looduses seiret, kuid samal ajal puudub meil info, kas pole looduse seisund muutunud näiteks inimeste külastustiheduse tõttu,» kõneles Leelo Kukk.
«Mõistagi seirab ka riigimetsa majandamise keskus oma objekte: vaatab, kas need on heas seisundis ja maastikuliselt korras. Seejuures ei analüüsi ta siiski, kuidas on külastused mõjutanud objektide läheduses elavaid linde ja loomi.»
Lahenduse pakuks see, kui hakataks korraldama uuringuid, analüüsimaks looduskoosluste ja liikide seisundi kaudu kaitsealade külastusmõju. Leelo Kuke sõnul on metoodika juba välja töötatud ning selle järgi varasematel aastatel uurimusigi tehtud. See jäi paraku aega, mil kaitsealadel toimetas riiklik looduskaitsekeskus.
«Külastusseired tõid mõnes kohas esile ilmselgelt negatiivse suundumuse,» kõneles keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Näiteks Läänemaal asuvas Marimetsa rabas oli uus matkarada tema jutu järgi ehitatud tetrede mängupaiga keskele, mistõttu lindude mänguala nihkus sealt eemale. Tänu mainitud avastusele juhiti rada piirkonnast kaugemale.
«Kui saaksime teha sellist seiret pidevalt, oleks meil võimalik inimesi teadlikumalt suunata, olles kindlad, et see on loodusele kahjutu,» ütles ta.
Leelo Kukk rääkis, et Ettevõtluse Arendamise sihtasutus (EAS) soovib tänavu välisturistidele senisest rohkem reklaamida kümmet Eesti tähtsamat looduskohta. Kahjuks ei oska keskkonnaameti inimesed praegu öelda, kas väljavalitud paigad taluvad suurt külastuskoormust.
Kõike seda arvesse võttes otsiski üks töörühm seminaril lahendust küsimusele, kuidas niisugust seiret teha.
Loodusturismi hea tava
Teine suuremas ringis arutatud teema oli Leelo Kuke sõnul see, et kohalikud inimesed on mõnikord kodukandi looduskaitse alla võtmise vastu. Nad väidavad, et muutuvad sel juhul pärismaalasteks, kellel tuleb hakata turiste lõbustama.
«Tähtis on selgitada, et kaitseala ja seal käivad turistid on ääremaadel üks võimalus lisa teenida. Tuleb julgustada inimesi oma tooteid arendama ja välja pakkuma,» kõneles Leelo Kukk. «Seejuures peavad külastuse korraldajad arvestama, et turiste juhendades tuleb austada kohalike inimeste privaatsust ning hoiduda neid tarbetult häirimast.»
Seepärast olekski Leelo Kuke arvates vaja kõigi osapooltega kokku leppida loodusturismi heas tavas, mida peaksid järgima kõik kaitsealadel liikujad.
Välisriikides tehtav reklaam
Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse looduspuhkuse tootearenduse koordinaator Imbi Rüütel kinnitas, et tänavu kavatseb sihtasutus tõepoolest varasemast rohkem tutvustada Eesti loodusväärtusi ja -turismi välisriikides.
«Rahvusvahelisest turismiuuringust on selgunud, et 50 riigi hulgas on Eesti looduse tuntuse poolest 37.—47. kohal. Meil on vaja teha veel palju lobitööd, et end märgatavaks muuta,» nentis ta.
Tähtsamad riigid, kus Eestit looduspuhkuse võimaluste kaudu tutvustatakse, on Soome, Venemaa ja Saksamaa, ent tähelepanu pööratakse ka Läti, Leedu, Poola ja Suurbritannia ning mingil määral teistelegi turgudele.
«Tutvustamine käib peamiselt sihtturu pressiteadete ja uudiskirjade kaudu. Teeme nende esindajatele infopäevi ja pressireise, korraldame reisikampaaniaid, reklaamime Eestit messidel ja internetikeskkondade kaudu,» kõneles Imbi Rüütel.
«Räägime kogu Eesti loodusest, kuid meie peamine sümbol on pankrannik. Oleme koondanud juhendisse ka teised tähtsamad teemad ja objektid, mille pärast tasub Eestisse tulla.»
Praegu on reklaamitavate objektide nimekirjas kõik Eesti rahvuspargid, Piusa koobaste külastuskeskus, Panga pank ning Kaali külastuskeskus ja kraater, Tehvandi vaatetorn ja Otepää seikluspark.
«Keskendume ennekõike individuaalturistidele, kes ei tea täpselt, kuhu minna. Seepärast peavad meie pakutud objektid olema hästi viidastatud, hea juurdepääsu ja parklaga ning tualeti ja ingliskeelse infostendiga,» seletas Rüütel.
Väliskülaliste tarvis koostatakse ka näidismarsruudid, kuhu jääb peale loodusobjektide teisigi atraktsioone, muuseume ja teemaparke.
«Soovime nüüd saada keskkonnaametilt tagasisidet, kas kõik meie valitud piirkonnad kannatavad nii suurt külastuskoormust. Riigimetsa majandamise keskuselt tahame teada, millised külastusobjektid ja matkarajad on valmis inimesi vastu võtma,» kõneles Rüütel.
Viljandimaalt on reklaamitavate sihtkohtade hulka arvatud Soomaa rahvuspark oma ulatuslike üleujutustega.
«Tartust Pärnusse suunduval marsruudil peaksid olema ka Võrtsjärve objektid. Kavatseme koostööpartnerite abil selgeks teha, kas Võrtsjärve külastuskeskus ja kalepurjeka teenuse pakkujad on valmis väliskülastajaid vastu võtma,» ütles Imbi Rüütel.
Masse pole oodata
Ametnike ja ühiskondlike organisatsioonide kõrval oli seminaril ka turismiettevõtjaid, kes korraldavad loodusretki.
Reimann Retkede juht Mart Reimann avaldas arvamust, et loodusturismi ettevõtjad ja looduskaitsjad on liitlased. Ta tõdes, et siiski on ka neid, kes korraldavad üritusi looduses ainuüksi sellepärast, et seal ei pea üüri maksma.
«Kvaliteetset ja elamuslikku loodusturismi pakkuvatele ettevõtjatele tulevad looduskaitsepiirangud kasuks. Kaitsealal matku tehes saame siis olla kindlad, et seal homme metsa maha ei võeta ning ka muud väärtused säilivad.»
Kohti, mis on liigse külastuskoormuse tõttu väärtust kaotanud, leidub Eestis Reimanni hinnangul vähe.
«Loodusturismi ettevõtjana näen, et suurem kui inimese ja looduse konflikt on hoopis inimese ja inimese vastuolu. Kui viime rühma loodusesse ja kohtame seal teisi, ei meeldi see meie matkajatele sugugi. Ja kui grupp on liiga suur, kaovad selle liikmed metsa ära. Seepärast peavadki sel alal tegutsevad ettevõtjad loodust hästi tundma ning tagama inimeste ohutuse,» kõneles Reimann.
Turismiettevõtjad on head tava järgiva käitumise tema sõnul juba ammu omaks võtnud. «Siin-seal on reegleid ka kirja pandud, aga muidugi pole meil raske neid ametnike tarvis uuesti üles tähendada,» ütles Mart Reimann.
Tema meelest oleks vaja üle vaadata hoopis see osa, kui põhjendatud on mõnes kohas looduskaitsjate seatud liikumispiirangud.
Seda, et EAS-i tänavuse kampaania tulemusena hakkaks Eestisse tulema ohtralt välismaiseid loodusturiste, Mart Reimann ei usu.
«Loomulikult on EAS-i ülesanne Eestit reklaamida, aga siinsed loodusväärtused on rahvusvahelises plaanis tagasihoidlikud. Meil on kena loodus, kuid pole midagi niisugust, mis ahvatleks siia suuri masse,» nentis ta.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk avaldas lootust, et sellised kokkusaamised jätkuvad. «Mul on väga hea meel, et esimesele kohtumisele tuli palju inimesi, kes esindavad erinevaid huvigruppe. See näitab, et inimestel on soov olukorda parandada ja koostööd teha,» tõdes ta.
PÕHJUSED
Seminar oli ajendatud mitmest sündmusest.
• Ramsari konventsiooni järgi tähistati 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva. Tänavu oli selle teema «Vastutustundlik turism toetab märgalasid ja kohalikke kogukondi».
• 2012. aasta on Eestis kuulutatud loodusturismi aastaks. Sel puhul valmib Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse ja Euroopa regionaalarengu fondi toetusel mitu turismiobjekti ning pannakse rõhku Eesti looduspuhkust tutvustavatele kampaaniatele. Seda seminari toetasid EAS ja keskkonnainvesteeringute keskus.
Allikas: keskkonnaamet