N, 8.12.2022

Tööstuspargid võtavad oma esimeste ettevõtete näo

Sigrid Koorep
, ajakirjanik
Tööstuspargid võtavad oma esimeste ettevõtete näo
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mäeltküla tööstuspark laiub ligi 62-hektarilisel maa-alal. Detailplaneeringuga määratletud kruntide suurused on 4632 – 44 294 ruutmeetrit ning suurema maatüki vajamise korral on hoonestusõiguse omandanud ettevõttel võimalik krunte liita.
Mäeltküla tööstuspark laiub ligi 62-hektarilisel maa-alal. Detailplaneeringuga määratletud kruntide suurused on 4632 – 44 294 ruutmeetrit ning suurema maatüki vajamise korral on hoonestusõiguse omandanud ettevõttel võimalik krunte liita. Foto: Marko Saarm

Viljandimaale omavalitsuste toel kerkivates tööstusparkides toimetavad kopad. Kui Viljandi vallas Mäeltkülas algas novembris taristu ehitamine, siis Suure-Jaanis lõi kopa maasse ettevõte SKM Metallitööd, et alustada oma ärihoone püstipanekut.

Nagu ütles Suure-Jaani tööstusala arendusspetsialist Erki Heinaste, võib üldise pildiga rahul olla ja üle poole kruntidest on nüüdseks jagatud. Tööstusala kaardilt näeb, et kokku on 16 hektaril 25 krunti, millest 19 on tootmis- ja ärimaad ning kuus pereelamumaad. Eelmisel nädalal oli broneeritud 15 krunti. Taristu on juba valmis ning ettevõtja hooleks jääb hoone püsti panna ja seal tegevust alustada.

Oktoobrikuisel enampakkumisel omandas Heinaste sõnul krundi hoonestusõiguse näiteks Rootsi ettevõte Garam Elektronik AB. «Rootslastega kohtusin ka alles ja nendel on siht silme ees, et järgmisel aastal teevad oma hoone valmis,» lausus ta ning lisas, et praegu rendib see ettevõte pinda sealsamas üle tee tankla kõrval ning tööstusala leidis ta laienemismõtteid mõlgutades.

Varem on endale seal krundi hoonestusõiguse soetanud veel näiteks ehituspood Espak ja osaühing ProTools. Kuue elamumaa hoonestusõigused on omandanud osaühing ­FinEst Wood.

Novembri enampakkumine sai just läbi ning sellel oli võimalik soetada Nigula tänav 10 ja 13 krundi hoonestusõigus. Heinaste sõnul on ettevõtjal tingimuste täitmise korral pärast kasutusloa saamist võimalus krunt ka välja osta.

Suure-Jaani tööstuspargi taristu ehitustööd läksid maksma 1,2 miljonit eurot. 850 000 eurot sellest andis ettevõtluse arendamise sihtasutus, ülejäänu tuli valla rahakotist.

Mäeltkülas käivad taristutööd

Viiratsi külje alla jääva Mäeltküla tööstuspargi taristu väljaehitamise riigihankes saatis edu Tartu osaühingut Teearu Grupp, kelle pakkumus oli 2,5 miljonit eurot.

«Projekti finantseerimise sajaprotsendilise riski on võtnud Viljandi vald,» ütles vallavalitsuse majandusvaldkonna projektispetsialist Indrek Talts. Nagu ta märkis, ­oodatakse ja loodetakse, et riigi tugiteenuste keskus teeb vallavalitsuse aasta eest esitatud taotluse suhtes positiivse otsuse ja toetab projekti elluviimist.

Praegu töös oleva etapi arenduspindala on 25 hektarit ning see on jaotatud 19 krundiks. Iga krundi piirile ehitatakse välja punktid vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega ning gaasivarustuse ja andmesideteenusega liitumiseks, samuti rajatakse juurdepääsuteed, kergliiklustee ja tänava­valgustus.

Taltsi sõnul ei ole ettevõtete huvi tööstuspargi kinnistute vastu olnud küll suur, kuid esimese kuue kinnistu kohta on ettevõtjatega hoonestus­õiguse seadmise leping sõlmitud. Esimesena omandasid hoonestusõiguse tööstuslike masinate ja seadmete paigaldusega tegelev Colpor Bakery Services ning Eesti Infra, kes tegeleb muu hulgas tee-ehituse ja ehitusmasinatega. Mõlemad said hoonestusõiguse vallavalitsuse läinud aasta mais korraldatud suulisel enampakkumisel. Augustis otsustas aga vald enampakkumise korraldamise asemel kasutada maakleriteenust ning väikehanke tulemusena lõi käed Lahe Kinnisvaraga. Tollega sõlmitud lepingu täitmise tähtaeg on selle aasta lõpus.

«Hoonestusõiguse omandanud ettevõtted, kes on hankinud ehitusloa, võivad oma tegevuseks vajalike hoonete ehitamist alustada kohe ega pea ära ootama tööstuspargi taristu lõplikku valmimist,» toonitas Talts ja ütles, et taristu väljaehitamiseks Teearu Grupiga sõlmitud lepingu täitmise tähtaeg on tuleva aasta septembris.

Maakonna kolm tööstusala

Viljandimaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Olavi Israeli sõnul on ettevõtetel mõttekas laieneda sinna, kus on tööstusele kõige parem tugi, kas või transpordi ja energia vallas. «Kui ma vaatan praegu meie tööstusalasid, siis välisinvesteeringute osa on seal ikkagi kaduvväike ja Eesti enda investor kasvab edasi,» lausus ta.

Omavalitsusele on tööstuspargi rajamise peamine eesmärk uute töökohtade loomine. Samas pakuvad need pargid Indrek Taltsi sõnul sealsetele ettevõtetele koostöökohti ning annavad võimaluse kaasata välisinvestoreid ehk pakkuda ka välismaistele ettevõtjatele võimalust laiendada.

Ettevõtete koostööd silmas pidades märkis Israel, et nagu näitavad tema kogemused, hakkavad tööstuspargid olema seal esimesena tegutsema asuvate ettevõtjate nägu. «Näiteks Suure-Jaanis, ma tean, on Espak kindlasti üks võtmetegijaid ja siis metalliettevõtja ... Kui metall on juba toimimas, hakkavad sinna satelliidid kõrvale tekkima, näiteks värvimise, eeltöötluse ja muus vallas. Mäeltküla tööstuspargi lähedal tekkis pulbervärvitehase RalEsti kõrvale metallmööblit tootev Model Metal. Sünergia hakkab ettevõtete vahel toimima. Selline ongi tööstusalade loogika, et esimestest ettevõtetest hakkab olenema, mis nägu ala kujuneb.»

Israel märkis veel, et tööstuspark tähendab valmisolekut investeeringuks ja teisalt on see omavalitsusele üks võimalus ettevõtlust toetada.

Viljandimaal on praegu kolm tööstusala: peale Suure-Jaani ja Mäeltküla veel Mulgi vallas erakätes toimetav Kase. Möödunud aastal pääsesid need kõik ka ettevõtluse arendamise sihtasutuse välisinvesteeringute keskuse hallatavasse andmebaasi Invest in Estonia, mille eesmärk on rajada piiriülene platvorm, mis pakub kinnisvaraga tagatud investeerimisvõimalusi.

Israeli sõnul on mõistetud, et Eestis ongi neli erinevat piirkonda oma võimaluste ja spetsiifilisusega: Lõuna-Eestis puit ja maamajandus, Põhja-Eestis metall ja tehnoloogia, Ida-Eestis energeetika, Lääne-Eestis merendus ja teenindus ning spaa.

Meie kolme tööstusala vaadates erineb Israeli sõnul teistest kindlasti Kase, mis on erakätes. «Põhja-Eestis on tööstusalad sisuliselt kõik eraarendused, aga siinpool püüavad omavalitsused seda teha,» lausus ta ning tähendas, et kui Kase eratööstusala areneb jõudu ja vajadust mööda, siis Suure-Jaani park on ettevõtjatele valmis ja Mäeltkülas läksid taristutööd käima. «Mäeltküla puhul on aru saadud, et linn ja vald ei pea tema pärast sõdima, vaid ta annab kogu piirkonnale mastaapsuse ja sünergia nii tööhõives kui muus. See tööstusala ongi ehk natuke paremas seisus, sest seda toetab juba olemasolev logistika.»

Suure-Jaani tööstuspargi puhul kiitis ettevõtluskonsultant õiget lähenemissuunda. «Seal on oldud hästi innovaatiline. Ei vaadata ala vaid tööstuse arengu koha pealt, vaid arendatakse sinna juurde elukeskkond. Õige lähenemine ongi vaadata ala tervikuna, sest need kaks käivad käsikäes.»

Märksõnad
Tagasi üles