:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2012/02/14/956876t1hf1ed.jpg)
Laupäeva õhtupoolikul istusid kolm Karksi-Nuia vabatahtlikku tuletõrjujat tavalisse sõiduautosse ja kihutasid ainsagi tööriistata elumaja põlengule, kuigi priitahtlike pritsimeeste garaažis seisis korras päästeauto.
Erimeelsused vallaga jätsid pritsimehed tühja paagiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leeli külla, kus elumaja suure leegiga põles, on Karksi-Nuiast kümmekond kilomeetrit. Esimesena jõudis õnnetuspaigale Abja komando, kellel see võttis aega umbes kümme minutit.
Autos polnud vett
Põhjus, miks Karksi-Nuia priitahtlikud pritsimehed kohale sõitnud Abja, Mustla, Tõrva, Viljandi ja Kilingi-Nõmme riiklikele komandodele tühjade kätega appi tõttasid, peitub Karksi-Nuia tulekaitse seltsi ja Karksi valla vahel tekkinud erimeelsustes.
Nimelt pidid tuletõrjujad möödunud aasta lõpul tühjaks tegema ja loovutama ühe kahest garaažiboksist, kuhu vallale kuuluv aktsiaselts Iivakivi tahtis panna teehooldusmasina. See tekitas priitahtlikes paksu verd, sest kui Karksi-Nuia riiklik päästekomando kolme aasta eest suleti ja tegevust alustas priitahtlik tulekaitse selts, jäeti sellele kaks varemgi tuletõrjujate kasutada olnud garaažiboksi.
Tõsiasjaga, et põhiautoGAZ-66 ja reservauto ZIL peavad edaspidi koos küttepuudega ära mahtuma umbes sajale ruutmeetrile, ei tahtnud priitahtlikud päästjad leppida ja seetõttu oli oht, et tulekaitse selts lõpetab sootuks tegevuse. Et tuleviku kohta selgust polnud, lasti garaažiboksi tühjendamise ajal põhiauto paagist ka vesi välja. Ruumi köetakse bullerjaniga ning vesi oleks võinud külmuda ja seadmed tuksi keerata.
Vett pole muidu täiesti töökorras autos seltsi esimehe Heino Kesküla ütlemist mööda veel praegugi, kuigi möödunud reedel istusid Karksi vallavanem Arvo Maling ja tulekaitse seltsi juhatuse liikmed maha ning leppisid kokku, et vabatahtlike komando ühes garaažiboksis siiski jätkab. Nimelt ei ole ruumi veel nii soojaks saadud, et uus vesi GAZ-i sisse juletaks võtta.
«See probleem laheneb lähipäevil, sest ilmad on soojemaks läinud,» kinnitas Kesküla. Siis saavad Karksi-Nuia priitahtlikud väljakutsetele taas sireenide saatel sõita.
Erimeelsusi esineb
«Vallavanemal pole tahet vabatahtlikke tuletõrjujaid toetada,» sõnas priitahtlik pritsimees Reikko Virit. Tema ja teiste eile pärastlõunal kohaliku komando garaaži juurde kogunenud vabatahtlike päästjate meelest on ebaõiglane, et üks boks teehooldusmasina peavarjuks anti. Voolikuid pole neil oma jutu järgi kuskil kuivatada ning reservauto seisab otse põhiauto taga, nii et kui too peaks üles ütlema, ei ole võimalik väljakutsele sõita.
Karksi vallavanem Arvo Maling leidis, et vajadus kahe boksi järele oli päästjatel siis, kui Karksi-Nuia komando oli veel riiklik. Praegu võiks tema hinnangul ühega hakkama saada.
«Iivakivi on oma tegevusala laiendanud ja tal läheb lisaruumi tarvis,» põhjendas Maling ruumide ümberjagamise otsust. Nimetatud ettevõte ongi kõigi garaažibokside omanik ja tuletõrjujad on neis tegutsenud rendilepinguga.
Maling ei nõustunud arvamusega, et Karksi vald ei toeta priitahtlikke piisavalt.
«Valla makstavad toetused on võrreldavad riigi toetustega,» sõnas ta. Eelmisel aastal andis vald tema ütlemist mööda seltsile umbes 1200 eurot, lisaks leiti üle 300 euro, et vahetada välja põhiauto ülesütelnud mootor.
Ka Heino Kesküla lausus, et kuigi seltsil ja vallal on erimeelsusi, on ühine keel suudetud siiski leida.