Viljandi järves ujub 130 kuldkala

Meelis Kask pani igale kalale külge lipiku, mis tegi temast auhinna andva kuldkala, ning lasi ta järve tagasi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eile asus «Kuldkala» peo korraldusmeeskond Viljandi järvel õngitsema, et välja püüda 130 kala ja need laupäevaks märgistada.

«Paneme märgi selga ja laseme järve tagasi,» lausus Eesti maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuse spetsialist Meelis Kask, haarates sinisest plastämbrist ahvena ja torgates tema turjast läbi angerjamärgistuseks mõeldud lipiku.

Märgistuslipik torgatakse kalast läbi natuke enne seljauime. See koht on «Kuldkala» korraldava mittetulundusühingu Koos Kalale juhatuse liikme Martin Meieri sõnutsi kalale kõige turvalisem.

«Ilusti püsti ujub,» tähendas Kask, vaadates väikest lipikuga kala, kelle ta oli ämbrisse tagasi libistanud. «Märgistus segama ei hakka.»

Edasi rändasid kaks kuldkalaks muudetud ahvenat sinisest plastämbrist tagasi järve. Eilse päeva lõpuks ujus neid seal 130. Sama suur arv on märgistatud ka möödunud aastatel Pühajärves.

«Ma arvan, et tükki kümme neid kuldkalu laupäeval välja püütakse,» ennustas mittetulundusühingu Koos Kalale juhatuse esimees Vladislav Koržets. «Niimoodi tahaks loota, see oleks kena tulemus.»

Martin Meier pakkus, et õnn naeratab kuuele õngitsejale.

Väikse saia rosinad

Eile ennelõunal õngitses järvejääl tulevasi kuldkalu kümmekond meest. «Liiga lõbusalt ei ole algus läinud, aga loodame, et saame asja jooksma,» ütles Vladislav Koržets.

Mõnekümneminutilise püügi järel oli vette tagasi lastud kolm märgistatud kala. Läks veel paarkümmend minutit ja järves ujus juba 13 kuldkala.

«Püütakse seda, mis tuleb. Tõenäoline on, et kõige rohkem saab ahvenaid, ja siis vaatame ka särge ja kiiska,» ütles Koržets.

Viljandi järve piklik kuju kalasaaki vähendada ei tohiks. Koržetsi jutu järgi on siin just suurem võimalus kuldkalu välja tõmmata.

«Oma pindala poolest on Viljandi järv 54 protsenti Pühajärvest,» teadis ta. «See on niimoodi, nagu paned rosinaid väikse või suure saia sisse. Kui 130 rosinat on väikse saia sees, on tükki hammustades palju suurem tõenäosus rosinat saada.»

Hulgast hoolimata tuleb Meieri jutu järgi kala üldjuhul ikka vaikselt püüda. «Aga see sõltub ka kalast,» jätkas ta. Väikesed kalad end eriti häirida ei lase, aga suured on kära suhtes targemad.

«Kui on näha, et kalamees püüab ja kala tuleb järjest, pole mõistlik talle külje alla auku puurima minna,» selgitas Meier. See hirmutab kalad sealt mõneks ajaks eemale.

Edendavad kultuuri

Korraldajate sõnutsi on «Kuldkala» eelkõige perepidu, mille üks osa on kalapüük.  «Pühajärvel hakkas kaduma sündmuse vaim ja kõik käis ühtemoodi,» lausus mittetulundusühingu Koos Kalale liige ja «Kuldkala» turunduspoolega tegelev Priit Kallas. Kalapeoga tahavad korraldajad Eesti kalakultuuri arendada.

«Eesmärk ongi tutvustada kalapüüdmist kui sellist,» ütles Martin Meier.

Et peole kogunejate hulk pole teada ja parklad mahutavad paar tuhat autot, soovitas Kallas viljandlastel järve äärde tulla jalgsi.

Isikliku sõiduvahendiga saabujatele on korraldajad loonud võimaluse jätta see järveäärsetele lumest puhtaks lükatud haljasaladele, aga seal kehtib parkimispilet.

Kalapeo ajal kella 10—17 on Tartu tänaval parkimine keelatud.

Kalapüüdjatele pani Priit Kallas ohutuse tagamiseks südamele, et neil oleksid kaasas jäänaasklid ning soojad jalanõud ja riided.

Martin Meier lisas, et alkoholiga ei tasu liialdada. «Napsivõtmine öeldakse olevat küll soojarohi, aga tegelikult piisab juba väiksest tilgast,» selgitas Kallas ja rääkis, et lausjoomine viib vedelikku organismist välja. «Mingi jook peab siiski kaasas olema, sest külmaga tundub sageli, et ei taha juua, aga võib tekkida hullemgi vedelikupuudus kui suvel kuumaga.»

Vladislav Koržets lisas omalt poolt, et jääpuuri tera tuleb ära katta. Jääl võib libiseda ja komistada ning siis on üliterav puuriots väga ohtlik.

«Jää osas mingit muud hirmu pole. Jääd on palju,» kinnitas ta ja lisas, et järvele võib praegu kas või tankiga sõita.

Eile pärastlõunal mõõdeti jääkihi paksuseks Viljandi järvel 45 sentimeetrit.